Hellenurme elanikud kardavad, et hooldekodu suretab nende küla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

150 elanikuga Hellenurmet Tartu- ja Valgamaa piiril lõhestab intriig, kus ühel pool on murelik külarahvas, kes nimetab toimuvat sotsiaalseks eksperimendiks nende heaolu arvelt, teisel pool kohaliku hooldekeskuse omanik ja pikaaegne vallapoliitik, kes peab end klatši ning kadeduse ohvriks. Elanikud kardavad, et hooldekodu suretab nende küla välja.

Tartus avatud naistekeskuse juhina töötav Pille Rives ostis Hellenurme suvila poolteist aastat tagasi, plaaniga rajada järve kaldale mõisakompleksi naabrusesse koht, kus suviti mõnusalt aega veeta ja ajapikku juured kinnitada.

End vaevu sisse seadnud, hakkas ta otsust kahetsema. Näiteks rääkis Rives, et kohalikus pargis on tavapärane vedrumadratsite ja mähkmete põletamine.

Endine vallavolikogu liige Evelyn Uuemaa ei kohanenud selle normaalsusega ja võitles vallavolikogu opositsioonis hooldekodu korralageduse vastu aastaid.

"Hooldealused liiguvad pidevalt igal pool külas ringi ja kuna osad neist on ikkagi erivajadustega hoolealused, siis väga tavapärane nähtus oli see, mida ma isegi nägin, et nad olid kuskil paljalt kellegi vallamaja ees või rahuldasid oma loomuvajadusi," rääkis Uuemaa.

Mitmel toolil istumine

Kogu lugu võib esmapilgul tunduda klassikalise mitte-minu-tagahoovis jonnimisena, kuid asja teeb tähelepanuväärseks hooldekodu juhi mitmel toolil istumine. Nimelt 1999. aastal asutasid ümbruskonna vallad kuulsusrikka ajalooga Middendorfi mõisasse ühise MTÜ, et pakkuda ümbruskonna rahvale vajalikke teenuseid - mõisa ühes tiivas oli lasteaed ja teisel paarikümne kohaga vanurite hooldekodu. Vastava MTÜ Hellenurme Mõis juhiks sai endine kolhoosiesimees Vambola Sipelgas (EKRE), kes vaid loetud kuud hiljem valiti ka kohaliku vallavolikogu esimeheks. Enamik ei pane valla tippkohtadel toimuvaid vangerdusi tähelegi, välja arvatud mõni tülikas opositsioonipoliitik, kelle arvates tehakse MTÜ-le tarbetuid kingitusi. Näiteks andis vald MTÜ-le tasuta kasutada mõisa peahoonet ja maksis eralasteaiale veel pealegi.

"MTÜ oli filter vahel selles mõttes, kui see oleks firma olnud, siis oleks vald öelnud, et te olete ju ettevõtte, te peate vähemalt mingit renti või midagi panustama sellesse mõisasse, et vähemalt korda tegema selle kasutamise eest. Seda ej tehtud, me oleme ju MTÜ me ei teeni ju mitte midagi. kogu aeg oli see jutt, et see on niikuinii kahjumlik," rääkis Evelyn Uuemaa.

"Pealtnägija" küsis Vambola Sipelgalt, miks peab üks mees olema valla kõigil juhtivatel kohtadel. "Ei pea, ei pea. Palun, kõigil oli võimalus, kandideerige, saage valituks olge, tehke, võtke ette. Ei pea sugugi, aga meil lihtsalt on see elu siin Hellenurmes nii olnud, et ei ole inimesi, kes oleks seda asja kas siis paremini teinud, või saanud nendele kohtadele," vastas Sipelgas.

Sipelgas võttis koos äripartneritega MTÜ juhtimise enda kätte, kui vallad sellest loobusid. Seejärel rajas Sipelgas Hellenurme uue, 200-kohalise hoolduskeskuse.

Üks asi oli, kuidas algul kohalikele mõeldud hooldekodu aastate jooksul valla ja riigi dotatsioonide abil järjest kasvas. Teine, kuidas ühel hetkel sai Vambola Sipelgast selle omanik. Nimelt ostis Sipelga firma 2014. aastal MTÜ-lt hooldekodu ära. Lepingusse märgiti hinnaks 102 000 eurot hoonetekompleksi ning 30 000 eurot lepingute ja klientide eest, mille Sipelga firma lubas osamaksetena tasuda kaheksa ja poole aasta jooksul Sipelga juhitavale MTÜ-le.

Evelyn Uuemaa ütles, et see tundub olevat ühe suure asutuse varade ümberkantimine.

Sipelgas oli Palupera vallavolikogu esimees ligi 20 aastat. Samal ajal juhtis ta valla poolt ellu kutsutud MTÜ-d, mille ta 2014. aastal oma isikliku firmaga üle ostis. Müügihinna määrsid sõltumatud kinnisvaraspetsialistid, Sipelga ettevõttele kehtestati maksegraafik ja tehing kinnitati notariaalselt. Juriidiliselt oli kõik korrektne.

"Selles mõttes oligi "jokk" skeem. Ei saa ju öelda, et vald ei olnud esindatud. Vald oli esindatud volikogu esimehe poolt, kes juhtumisi oli selle sama juhatuse esimees ja kes oli ka selle firma omanik ehk lihtsalt ta oli kolm isikut ühes," rääkis Evelyn uuemaa.

Vambola Sipelgas. Autor/allikas: ERR

Sipelgas rõhutas, et need funktsioonid olid üksteisest rangelt lahus hoitud. "Rahakotid lahus, funktsioonid lahus ja pigem oli hästi, sest oli võimalus teha, arendada küla, pakkuda töökohti, pakkuda teenuseid ja mitte midagi paha me pole teinud," selgitas Sipelgas.

Ühelt poolt ütles Sipelgas, et vald pidi hooldekodu pidamisest loobuma, sest riik suunas meditsiiniteenuseid osutavaid hooldekeskusi erakätesse andma. Teisalt möönas ta, et tema oli sisuliselt ainuvõimalik ostja, sest ta käendas juba varem isiklikult MTÜ laene panga ees. Kriitikud kahtlustavadki, et staažikas vallapoliitik langetas otsuseid, mis olid talle hooldekodu omanikuna kasulikud. Näiteks ootab Elva vallavalitsues praegu kinnitust detailplaneering uue korpuse rajamiseks hooldekodust üle tee, mille algatamisdokumendi allkirjastas aastal 2017 vallavolikogu esimees Sipelgas isiklikult.

Evelyn Uuemaa ütles, et volikogu esimees peab olema see, kes valmistab volikogu dokumendid ette ja vaatab need üle. "Ta teab ju täpselt, neil on ka valitsuse istungid, et mida täpselt siis ikkagi esitada. Mulle tundus, et seal oli ikkagi tugev infofilter tihtilugu peal, mis isegi kriitilise meelega inimesel tegi väga raskeks aru saada, mis on tegelikult mingi asja taga või mis võib olla mingi kaugem mõju," märkis Uuemaa.

Sipelgas tunnistas, et MTÜ Hellenurme Mõisaga seonduvate küsimuste kinnitamisel, on ta end alati taandanud.

Kusjuures Hellenurmes sai Sipelgas hooldekodu äri "maitse suhu" – täna kuulub tema firmale Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS kuus hooldekodu ja firma kasum on aastate peale kokku üle 600 000 euro. Oponendid kaebasid Sipelga peale isegi õiguskaitseorganitesse, kuid kriminaalasja ei algatatud. Küll on ta parasjagu uurimise all toetusrahade välja petmisega ühes teises hooldekodusid puudutavas ehitushankes. Praegu on Sipelga firma Eesti üks suurimaid erahooldekodude kette. Hellenurmesse tuuakse üle Eesti lisaks vanuritele psüühiliste probleemidega kliente ning aasta-aastalt on asutus kasvanud suuremaks kui küla ise.

Elva abivallavanem Heiki Hansen tõi välja, et hooldekodu elanike arv on suurusjärgus 300 hooldatavat, Hellenurme külas on elanikke aga umbes 140.

Küsitavad tingimused

Hellenurmet kontrollinud Õiguskantsleri büroo avaldas kevadel raporti, kus leidis mitmeid puudusi hooldekodu tingimustes.

Õiguskantsleri büroo aktist joonistub välja hooldekodude tüüpprobleem – karjuv personali puudus. Näiteks öösiti oli ühe sanitari hoole all kohati üle 50 patsiendi. Mitmed hooldekodu kliendid pandi ööseks luku taha, aga puudus võimalus uksi seestpoolt avada, mis tooks tuleõnnetuse korral kohutavad tagajärjed. 

"Ei ole kutsungisüsteemi. Personali on vähe, inimesed peavad oma mähkmevahetust ootama ebamugavalt kaua. Näiteks selles samas hoones asusid inimesed kahel korrusel, soklikorrusel ja esimesel korrusel, ja kuna süsteeme ei olnud, nad pidid hõikuma või helistama telefoniga, kui neil oli abi vaja," rääkis Hellenurmes suvilat omav Pille Rives.

Vambola Sipelga sõnul ei ole hõikamisega probleeme olnud. "See töötaja, kes on valves, teab täpselt, mis siin majas igas nurgas toimub," ütles Sipelgas.

Pille Rives rääkis, et kuigi äratus peaks hooldekodus olema hommikul kell 7, siis osa inimesi aetakse üles kell 5 ja tegevusjuhendajad hakkavad neid riietama ja pesema, sest muidu nad lihtsalt ei jõuaks kõiki riidesse ja pestud. "Räägitakse ka sellest, et inimesed on kurtnud, et nad oleks tahtnud rohkem väljas viibida. Aga lihtsalt neid ei viida välja," märkis Rives.

Kas just järelevalve puudumisest, aga aastate jooksul on lähedal asuvasse järve uppunud kolm hooldekodu patsienti. Kuna osa klientuuri on agressiivsed, tuleb ette ründeid hooldajate vastu, samas puudub Hellenurmes seesugusteks olukordadeks ette nähtud eraldusruum. Õiguskantsleri büroo hinnangul pole kindel, et hooldekodu asukad üksteisele ohtu ei kujuta.

"Õiguskantsler võib igast asju öelda, aga meil on oluline see, et hooldus oleks hea. Mitme inimesega me suudame seda teha, see võiks olla ettevõtte enda otsustada. Üks töötaja on võimekam, üks töötaja on parem kui teine. Ja meil ei ole seda rahakotti nii palju, et neid töötajad väga võtta," kommenteeris Sipelgas.

Firma juhi sõnul kõik etteheited kas ametnike ülepingutus või naabrite kadedusest kantud laim. Väidetavad rikkumised, mis paberil näevad välja rasked, on tema sõnul tegelikult kosmeetilist laadi. Majas käibki parasjagu väike remont, et olmet parandada. Muuhulgas pandi uued lukud, et uksi seestpoolt avada. Aga abi kutsumise süsteemi, mille puudumist ette heideti, ei paista kusagil. Sipelgas lubas kutsungisüsteemi 1. jaanuariks.

Ehkki hooldekodu justkui täidab ettekirjutusi, sundis terviseamet neid kuu aega tagasi sulgema Mõisa peahoones asuva korpuse, sest vanurite olmetingimused olid alla arvestust. Nende probleemide foonil hämmastab hellenurmelasi, kes ise juhuslikult hooldekodus ei tööta, ettevõtte plaan veel 60 voodikoha võrra laieneda. 

Oma kirjalikus kommentaaris rõhutab Sipelgas veel kord, et nende ettevõte on Hellenurme investeerinud rohkem kui sealt tagasi saanud. Nad annavad tööd poolesajale inimesele, maksavad igal aastal maksudeks ligemale miljoni ningi olgugi et mõisahoonet kasutati tasuta, siis aegade jooksul maeti vana hoone parendmisse sadu tuhandeid. Isegi kui kahtlused kasumi välja pigistamises ja mitmel toolil istumises on naabrite kius ja ärapanemine, siis ka haldusreformi tagajärjel Hellenurme enda koosseisu saanud Elva valla juhid möönavad, et hooldekodu laienemine võib osutuda väikse küla jaoks eksistentsiaalseks küsimuseks.

Elva abivallavanem Heiki Hansen nimetas kõige suurema ohuna asjaolu, et selles külas ei taheta enam elada. "Võib-olla oleks tulnud natuke varem sellele laienemisele pidurit tõmmata ja öelda, et nüüd on selle küla jaoks kõik," märkis Hansen.

Sipelga teatas "Pealtnägijale", et hooldekodu laiendamise plaanidele on tähtajatult pidurit tõmmatud. Kusjuures põhjus tema sõnul on just seesama personali nappus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: