Invaliiditõendiga juht rebis parkimiskontrolöri oma autosse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinnas toppis invaliiditõendiga juht talle trahvi teinud parkimiskontrolöri jõuga autosse ning sõitis Ühisteenuste kontorisse õigust nõudma. Prokuratuur ja teised ametkonnad näevad ühtelugu invaliide, kelle tõve puhul tekib suur kahtlus.

Pole just tavapärane, et päise päeva ajal toimub Tallinna kesklinnas inimrööv ja see jääb valvekaamera vaatevälja. Keskealine mees surub endast vanema naisterahva jõuga tumendatud klaasidega maasturi tagaistmele ja kihutab minema.

Ohver on parkimiskontrolör ja inimröövel mees, kellele ta hetk varem trahvi tegi. Asja teeb aga veel üllatavamaks, et agressiivne mees, kes 63-aastast 160-sentimeetrist naist väänab, on ise väidetavalt invaliid.

Prokurör Natalia Miilvee sõnul ei saa nähtu põhjal tähendada, et ründajal on mingisugune takistus liikumiseks.

Invaliidi sooritatud inimrööv on aga vaid üks pusletükk suures mustris, mida prokuratuur ja mitmed teised asutused näevad - puue esineb sageli justkui tervetel inimestel ja eriti siis, kui see on paharetile kasulik.

Viis aastat Tallinnas kontrolöri ametit pidanud naine tegi 13. märtsil tavapärast reidi Uue-Maailma piirkonnas.

Rünnaku ohvriks langenud Ühisteenuste kontrolör meenutas juhtunud: "Seal seisis maastur BMW ja seal oli invakaart, aga kuna sellele linnamaasturil on akna alusel on selline tume riba, siis ei olnud invaakaart täielikult nähtav. Ja kuna ma ei saanud kontrollida tema õigsust, siis ma vormistasin viivistasu otsuse," ütles kontrolör.

Loetamatu invakaardi pärast 30-eurose parkimistrahvi teinud kontrolör liikus edasi Väike-Ameerika tänavale, kus 500 meetrit eemal nägi järjekordset eeskirjade rikkujat. Samal ajal avastas Pilve tänava BMW X5 omanik Juri trahviotsuse, istus autosse ja hakkas kontrolöri otsima.

"Väike-Ameerika 8 maja ees seisis ka üks auto, millel puudus parkimine. Hakkasin vormistamata viivistasu otsust kui sõitis Väike-Ameerika 19 maja ette tume bemm," meenutas ohver.

"Karjudes ja vehkis seal, selle viivistasu otsusega. Ütles, et palun kustutage see ära. Mina tegin talle rahulikult selgeks, et vabandage, et see ei ole minu kompetents, et seda saab teha ainult transpordiamet ja teie vaide alusel," lisas parkimiskontrolör.

Mees aga ei rahunenud ning jätkas venekeelsete roppustega kontrolöri sõimamist ning kamandas ta auto juurde. Mees võttis välja invakaardi ja näitas seda sõimu saatel naisele.

Prokurör Miilvee rääkis, et siis võttis meed naisest kinni, lohistas ta auto tagumise ukse juurde, avas ukse ja lükkas naise pikali oma auto tagaistmele.

Seejärel istus mees rooli ja nõudis tagaistmele tõugatud naiselt Ühisteenuste kontori aadressi.

"Ma ütlesin, et Endla tänaval. Ja siis me sõitsime. Aga olin nii hirmul, et ma ei teadnud, mida teha, see oli esimest korda kui mulle niimoodi kallale tuldi," ütles parkimiskontrolör.

Samal ajal sai häirekeskus esimese kõne vastasmajas töötavalt naiselt, kes enda sõnul nägi pealt inimröövi.

Mõne minutiga jõudis BMW röövitud kontrolöriga Endla tänava Ühisteenuste kontori juurde, juht käsutas naise majja ja hakkas juba sealseid ametnikke sõimama.

"Siin ta räuskas edasi. Mina läksin rahulikult ära, et oma tööd jätkata," ütles parkimiskontrolör.

Naine oli niivõrd šokis, et ei osanud teha muud kui naasta automaatselt tagasi tööpostile tänaval. Häirekeskuse kõnele reageerinud politsei hakkas teda taga otsima.

"Mulle helistas minu ülemus, et tule palun, et palun helista politseisse, et anna teada, kus sa oled. Ma siis helistasin politseisse, politsei tuli kohale ja siis me läksime sündmuskohale," meenutas rünnaku ohver.

Politsei ja prokuratuur tegid kiiresti selgeks, et BMW roolis olev mees on 52-aastane Juri.

"Mis puudutab liikumisvõimet, et kui ma vaatasin, kuidas ta seal hüpleb ja jookseb nagu jänes ja tal on nii palju jõudu veel üle, et mitte ise ei liiguks täiesti vabalt mööda tänavat, vaid ta tirib ja lükkab autosse veel teist inimest, et selle jaoks on ju vaja, no kõik on jäine, libe, selle jaoks on vaja veel seal libedal tänaval veel tasakaalu hoida. Et ennast liigutada ja lohistada veel teist inimest. Siis ausalt öelda minu jaoks oli, no ütleme natukene, dissonants nende kahe fakti vahel," lausus Miilvee.

Invakaartide väljastamine tekitab küsitavusi

Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei osanud öelda, miks on arstid otsustanud, et sellele inimesele on vaja väljastada puudega isiku parkimiskaart.

Esmalt kahtlustas prokurör, et Juri puhul on tegemist on invakaardi võltsinguga, aga selgub, et siiski mitte. Ehkki me ei tea ega tohi avaldada delikaatseid terviseandmeid, siis kontrollimisel selgus, et Jurile on antud ametlik arstitõend, mille alusel ta invakaardi sai. Tallinna transpordiamet, kes väljastab sisuliselt piiranguteta parkimiseks pealinnas invakaarte tunnistab, et kui arst on määranud puude, ei saa amet midagi teha, ehkki kahtlustavad sageli, et kodanik on tegelikult täies elujõus.

"Mõnel juhul tõepoolest, kui ikkagi aastate pikkuselt inimene, on näha, et tegelikult seda vaja ei ole, aga ometigi arstid millegipärast seda välja kirjutavad siis, siis see tekitab küsitavusi. Ta saab selle ja kui me ka keelduks väljastamast, siis kohtus ta kindlasti saaks omale õiguse ja me peaks selle väljastama igal juhul," rääkis Rüütelmaa.

Inimröövi korraldanud Juri ise loobus "Pealtnägijale" kommentaaride andmisest. Olgu rõhutatud - saatel puudub ligipääs tema terviseandmetele ja "Pealtnägija" ei väida, et talle anti puudulik töövõime ja invakaart alusetult. Küll aga kinnitab kogenud prokurör, et näeb sarnaseid kahtlasi invaliide uurimisaluste hulgas ühtelugu.

"Meie töös on üsna tavapärane, lausa harjumuspärane, et kui me lahendame vägivallaga seotud kuritegu. Ma ei tea, mingit peksimist või jooksmist, tõukamist, kuskil tänaval avalikus ruumis, kasutatakse vägivalda, kannatanu lükatakse näiteks maha, siis trambitakse, jalgadega, pekstakse, joostakse ja siis ta jookseb ära, pealtnägijad mõnikord jooksevad järele, üritavad kinni pidada, inimene saab füüsiliselt hakkama kahe inimesega, kolme inimesega ja kui meil on kahtlustav kinni peetud, siis iga teine on liikumispuudega ja puuduliku töövõimega," rääkis Miilvee.

Arstitõend on sisuliselt püha dokument ja selle vaidlustamine erakordselt keeruline ning harv nähtus. Isegi kui üks ja sama arst kirjutab ühe ja sama patsiendi sisuliselt ravimatuks sandiks ja natuke hiljem tipp-topp terveks.

Ka sotsiaakindlustusamet on tuvastanud viimaste aastate jooksul perearste, kelle nimistust hämmastavalt suur osa patsiente on puudega - näiteks Ida-Virumaal avastati arst, kelle nimistus enam kui 60 protsenti said puude. Amet kahtlustab mitmeid arste vale-diagnoosimises.

Sotsiaalkindlustusameti äriteenuste nõunik Aika Kaukver ütles, et paljudel juhtudel võetakse puudetoetust kui võimalust pere eelarvet täiendada. "Kui eitavale otsusele kirjutatigi, et me oleme selle puudetoetuse arvestanud oma autoliisingu makseks ja kui me seda ei saa, siis on meie pere eelarves auk."

See ei ole ainult imelik statistika ja oletused, vaid sel suvel mõistis kohus kaks Jõgeva diagnoosivabriku perearsti süüdi teadlike valeotsuste tegemises altkäemaksu eest.

"Kümne aasta jooksul tekitati Eesti riigile kahju ligi 240 000 eurot. Inimesed, kelle puhul ei olnud 100 protsenti põhjendatud, said puude raskusastme, said rahalise hüve. Sellised juhtumid, kus keegi läheb arstile altkäemaksu pakkuma või arst põhjendamatuid sissekandeid teeb on tegelikult kahjulikud kõigile - on kahjulik, arstidele, on kahjulik riigile kui tema institutsioonidele, sellele sotsiaalsüsteemile," sõnas Kaukver.

Eelmisel esmaspäeval läks Juri kohtus kokkuleppele, võttis süü vabaduse võtmises omaks ja peab maksma hulga kohtukulusid. 30-eurost parkimistrahvi ei pidanud ta aga lõpuks tasuma - kuna tal oli ametlik invakaart, vaidlustas ta trahviotsuse ja transpordiamet tühistas selle rutiinselt.

Advokaat: Juri tahtis kontrolörile karistust

Kuigi 52-aastane Juri, kes toppis oma autosse talle trahvi teinud naiskontrolöri, "Pealtnägija" saates ise teemat kommenteerida ei soovinud, siis kolmapäeva pärastlõunal saatis "Pealtnägijale" selgitused mehe advokaat Natalia Lausmaa.
Vandeadvokaat selgitas, et Juri soovis talle trahvi teinud kontrolöri kaasa võtta, et hoopis viimane saaks karistatud. "Kontrolöri tahtis Juri kaasa võtta kontorisse, et kontrolöri juuresolekul esitada tema peale kaebus, kuna Juri arvates ta määras talle viivistasu otsuse valesti ja ta soovis sel momendil, et kontrolör saaks selle eest karistada," põhjendab advokaat 52-aastase autojuhi teguviisi.

Mis puudutab Juri tervislikku seisundit, siis rõhutab advokaat, et mehe puude otsus on ehtne ja seda on pikendatud järgmise aasta lõpuni seoses põlve probleemiga. Suhted ametliku tööandjaga olid mehel aga halvad, sest ülemusele ei meeldinud, et mees väga palju haiguse tõttu puudus ja tööl olles taotles enda üleviimist kergemale tööle. "Sel põhjusel arvas Juri, et ta palub iseloomustust prokuratuurile oma eelmise tuttava tööandja käest, kellega tal olid olnud head suhted," selgitas advokaat.

Vandeadvokaadi sõnul nõustus Juri lõpuks kokkuleppega, sest sai aru, et soov kontrolör tema karistamiseks endaga kaasa võtta ei olnud õige ega tarvlik. "Nüüd ta ilmselt soovib nii ruttu kui võimalik kogu asja unustada ja oma eluga edasi minna. Seepärast ei huvita teda selle asja veelkordne arutamine avalikkuse ees," sõnas advokaat Juri eest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: