Harjumaad ootab ees kalmistukriis
Viimase 15 aasta jooksul on arvestatav hulk Eesti inimesi kolinud pealinna külje alla. Ohtralt elanikke juurde saanud omavalitsused on rajanud küll uusi lasteaedu ja koole, kuid pole osatud ette näha, et ühel hetkel tuleb leida siitilmast lahkunutele rahupaik.
"Kui muu infrastruktuur on järje peale saadud, siis kalmistud on ainsad, mis on unustatud koos inimestega Harjumaale kolida," tunnistas Saku abivallavanem Tanel Ots.
Harjumaale pole rajatud ühtegi uut surnuaeda ja näiteks Kiili ja Saku vallas pole ühtegi kalmistut, enne ühendvalla teket polnud oma kalmistut ei Saue linnal ega Saue vallal. Kuigi uued tulijad on nooremad inimesed, on oht kalmistukriisi tekkeks juba olemas.
"Ma olen seda kriisi näinud korduvalt päris lähedalt ja see meeleheide, kui suhteliselt noores peres on järsku vaja ühte inimest matta ja ei teata, kus see minu plats on, kus on koht, kus ma saan ka logistiliselt käima hakata, sest see ei saa olla kodust liiga kaugel," rääkis Saku abivallavanem Tanel Ots.
Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et pere peab paari päevaga otsustama, kas matta kodukohta esivanemate platsile Viljandis või Põlvas, või leida kohta nö võõral kalmistul. Kunagise kodukoha kasuks otsustades kaasneb sel juhul hirm, et pere siinmail sisse seadmine tähendab seal tulevikus korrastamata platse. Mõte rohtunud hauaplatsist teeb inimestele haiget.
Saku vald broneeris tosina aasta eest Männikule ulatusliku maa-ala, et koos Tallinnaga rajada sinna uus kalmistu, kuid see pole seni teoks saanud. Ka kergliiklustee Saku ja Tallinna vahel rajati tavapärasest laiem just uut kalmistut silmas pidades.
Tallinna Kalmistute juht Jaak Taevas ütles, et pealinn on sellest võimalusest loobunud, sest pärast Liiva kalmistu laienemist Tallinna surnuaedades oma inimestele rahupaiku jagub. Kuna enam kui pooled lahkunud tuhastatakse, siis lähiajal rajatakse urnimüür Siselinna kalmistule. Ka Liiva kalmistu piirdemüüri on kavas rajada urnikambrid.
Tallinna lähivallad aga peavad Taeva hinnangul oma probleemi ise lahendama.
"Kui nüüd uusi arenduspiirikondi ette nähakse ja tehakse planeeringuid, siis oleks väga loomulik, et need omavalitsused, kellel on veel piirkondi, kuhu kalmistuid planeerida kirstumatuste jaoks, siis seal võiks minna kirstumatuse teed või siis kalmistu teed looduses, on ta siis kirstumatus või urnimatus," sõnas peapiiskop Urmas Viilma.
Enam kui 20 000 elanikuga Viimsi vallas on neli väikest surnuaeda, sest ajalooliselt on poolsaare põliselanikud maetud ka Pirita või Jõelähtme kalmistutele. Uute elanike jaoks on aga ainus võimalus saja aasta eest rajatud väike Rohuneeme surnuaed. Ka Naissaare ja Prangli saare kalmistule on veel võimalus matta.
"Meie oleme laienemisele mõelnud ja tõesti juba järgmisel aastal siin Rohuneeme kalmistul on ette nähud uue kvartali avamine," rääkis Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik. Kalmistu ümber onvallal nii palju maad, et surnuaed võib kasvada kuni kuus korda suuremaks.
Kui Jüri kalmistul võib surnuaiavaht hauaplatsi anda vaid Rae valda registreeritud elanikule, siis Viimsi vald seni elukohta ei kontrolli. Mik möönab, et võib-olla mõne aja pärast see vajadus tekib.
Ka pealinna kalmistutel sõlmitakse hauaplatsi kasutamise leping vaid Tallinna elanikuga.
Saku abivallavanema arvates võib praegune olukord viia Euroopas ainuomase kalmistukultuuri hääbumiseni.
"Sakslastel pereplats puudub, maetakse järjest ja paarikümne aasta pärast lükatakse siledaks, haual reeglina ei käida. Meie inimesed on harjunud oma platsil justkui külas käima, rahvapärimus teab palju juttudest, mida haual räägitakse. Isiklikult arvan, et uue kohalike kalmistute sünd on üheks võimaluseks kõikjalt Harjumaale kolinud inimesi oma uues kodus juurduma panna," sõnas Ots.
.
Toimetaja: Indrek Kuus