Külli Friedemann: selgitus hambaravihüvitise kohta
Hambaravihüvitise rahastamine ning haigekassa poolt kehtestatud teenuse hinnad on koostatud reaalseid kulusid arvestades ning samuti on lepingupartnerite arv jätkuvalt tõusuteel, kirjutab haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann.
Praegu kuulub hambaravihüvitise kaudu rahastamisele nii patsiendi suutervise olukorra hindamine kui ka olulisemad ennetustoimingud nagu raviplaani koostamine või hambakivi eemaldus.
Seetõttu ei saa öelda, et haigekassa toetab ainult patsiendi ravi ja maksame üheskoos ainult tagajärgi. Loomulikult on lisaks arsti nõuandele väga oluline roll patsiendil, kes peab arsti antud juhendit ka järgima ning oma hammaste eest iga päev hoolitsema.
Kui patsient kasutab haigekassa pakutavat hambaravihüvitist, siis on arstil kohustus tõesti pakkuda teenuseid haigekassa kehtestatud hinnakirja põhjal. See hinnakiri on koostatud koostöös Hambaarstide Liiduga ning arvesse on võetud reaalseid kulusid ning keskmisi materjali- ja rendihindasid.
Ehk arvestuse aluseks ei ole tippsalongid kallitel rendipindadel ega tipptehnoloogia, kuid kvaliteetsed materjalid, mis samuti oma töö väga hästi ära teevad. Samuti on teenusesse arvestatud arsti palk vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule. Teenuste hindu plaanime koostöös erialaliiduga läbi vaadata järgmisel aastal.
Nagu öeldud, on haigekassa poolt kehtestatud teenuse hinnas arsti palk, mistõttu ei saa öelda, et palgasurvega pole haigekassa arvestanud. Samuti ei toimu kogu patsiendi ravi või nõustamine ainult hüvitise eest.
Sageli on inimeste raviarved suuremad kui hüvitis ning arsti juures käiakse mitu korda. Kui kliinik haigekassa teenuses ei osale, on võimalik osutada teenust oma hinnakirja alusel, mis võib olla haigekassa hinnakirjast kallim ja sageli ongi seda.
Tõele ei vasta kindlasti Hambaarstide Liidu presidendi Piret Väli väide, et paljud hambaravikliinikud on juba haigekassaga lepingu lõpetanud, sest haigekassa hindadega teenuse osutamine pole jätkusuutlik.
Numbrid räägivad enda eest. 2018. aastal lisandus haigekassa lepingupartnerite sekka 106 kliinikut, eelmise aasta juuni seisuga oli meie lepingupartnerite arv täiskasvanute hambaravis juba 270 ja selle aasta 31. oktoobri seisuga 276. Kuna lepingu on tähtajalised, on nende pikendamine hambaravikliinikute algatusel tavapärane.
Veel visiitide arvust rääkides, pole olukord teps mitte nii tõsine. Koos hambaravihüvitisega on visiitide arv reaalselt kasvanud, sest vaadata tuleb alati andmeid, mis on omavahel võrreldavad.
Eelmisel aastal tehti hambaarstide juurde ligi 1,96 miljonit visiiti. Kui 2017. aastal suurenes eelnenud aastaga võrreldes hambaarsti visiitide arv viis protsenti, siis 2018. aastal oli visiitide arv üks protsent väiksem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.
Eesti elanik käis 2018. aasta jooksul hambaarsti juures keskmiselt 1,5 korda, mis on samal tasemel 2017. aastaga, kuid sagedamini kui 2016. aastal (2016. aastal 1,4 korda). Sellest saab järeldada, et 2017. aastal kehtima hakanud hambaravihüvitis on toonud arsti juurde rohkem inimesi.
Haigekassa suunab igal aastal hambaravisse, nii laste kui ka täiskasvanute omasse, üle 50 miljoni euro, mis kogu Eesti hambaravi käibest on ligikaudu 40 protsenti. See on päris kõnekas number, mistõttu võib öelda, et riik tagab igal aastal hambaravis kindla ja päris suure osakaaluga rahavoo.
Samuti tõestab hambaarstide edu ja võimekust riigi poolt pakutavaga edukalt toime tulla ka mitmed tervishoiuteenuste kasumiedetabelid, kus hambaarstid edukusega ka silma paistavad.
Samal ajal ei ela kogu hambaravisektor ainult haigekassa rahal, mistõttu on võimalik kallimalt teenust osutades ka valdkonda arendada ja inimesi värvata.
Haigekassa saab tasuda hambaravi eest just nii palju kui meile selleks raha antud on. Kui inimesed soovivad rohkem haigekassa rahastatud teenuseid, tuleb üheskoos ka mõelda, kuidas seda rahastada.
Ära ei tohi ka unustada, et lisaks tervisevaldkonnale on hambaravi puhul tegemist ärivaldkonnaga ja liiga kauaks oleme ehk kinni jäänud teemasse, kas hambaravihüvitis peaks olema rahaline või mitterahaline. Keskendume koostöös parem ennetustegevustele, et lõpuks läheks üks koolitäis lapsi suvevaheajale tervete hammastega.
Toimetaja: Kaupo Meiel