"Suud puhtaks" pühendas erisaate Soomes elavatele eestlastele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Soomes elab palju eestlasi, kõige lennukamad hinnangud pakuvad, et lausa 100 000. ETV saates "Suud puhtaks" rääkisid Soomes elamise eelistest ning kahe riigi erinevustest Soomes elavad, aga ka Eestisse tagasi kolinud eestlased.

Soome pole eestlastele enam ammu pelgalt töötegemise paik, kust nädalalõpuks koju pere juurde sõidetakse. Väga paljude jaoks on Soomest saanud kodu, kus elavad nii lapsed kui abikaasad, paljudel juhtudel juba ka vanemad ja õed-vennad.

29 aastat Soomes elanud majandussuhete edendaja Valdar Liive rääkis saates sellest, mis on Eesti ettevõtjate jaoks Soome minemisel kõige raskem.

"Ettevõtete puhul on võib-olla suurim lihbastumine see, et arvatakse, et Eesti ja Soome on ühesugused. Minnakse samade eeldustega. Seda toimub siiani välja. Kas oled miljardilise väärtusega börsiettevõte või alustav ettevõte, arvatakse, et läheme Soome, hakkame müüma. Sealt tuleb palju libastumisi, probleeme," selgitas ta.

Liive lisas, et Soome on lihtsalt teistsugune ühiskond kui Eesti. Samas edule aitab kaasa see, kui ettevõtja läheb Soome uudishimulikult ning kuulab, kuidas seal asjad toimivad.

19 aastat Soomes elanud finantsametnik Tiia Sirviö kinnitas, et ka eestlased ja soomlased ise on erinevad. Tema hinnangul oleneb see sellest, kuidas inimesed kummaski ühiskonnas on kasvanud. Sirviö selgitas, et soomlased püüavad olla läbinisti ausad ja head. Tema hinnangul elavad soomlased põhimõtte - tee teisele seda, mida tahad, et sinule tehakse - järgi.

Kaheksa aastat Soomes eesti keele lektorina töötanud Mari-Liis Hendrikson nõustus Sirviöga. Tema tõi välja veel selle, et eestlased on oma tegemistes väga kiired, Soomes aga kulub kõigele aega.

Seitse aastat Soomes ehitajana töötanud Toomas Eelsoo märkis, et temale on jäänud kõlama see, et soomlased on väga viisakad. "Kui soomlane helistab raadiosse - eestlane on ka viisakas -, aga neil tuleb nimi esimesena. Eestlane tervitab kõigepealt ja hakkab rääkima. Võib-olla meil pole julgust olla päris me ise /.../. Aga temperament - /.../ ma arvasin, et eestlane on kõige aeglasem rahvas, aga kui läksin Soome, sain aru, et ei ole," selgitas Eelsoo.

Soomes elanud, kuid nüüd juba kolm aastat Eestis tagasi olnud Sillamäe kultuurikeskuse turundusjuhi Külli Sumina sõnul tunnevad soomlased rõõmu väikestest asjadest ning materiaalset ei väärtusta.

Vandeadvokaat Kalle Pedak, kes on Soomes 30 aastat elanud, selgitas saates, kuidas erineb Soome ja Eesti seadusandlik pool.

"Soome seadused on hästi üldise iseloomuga. Eestis on kõik hästi konkreetne, alati seadus olemas ja mingi paragrahv iga asja kohta. Soomes on nii, et tihti pole seadust, vaid asjad lahendatakse üldiste põhimõtete alusel. See on selline lähenemine. Kui näiteks Soomes advokaat kirjutab hagiavaldust, siis ei pruugi selles olla ühtegi viidet ühelegi paragrahvile. /.../ Eestis on igas lauses viis paragrahvi vähemalt," kirjeldas ta.

Inimlikul tasandil on erinevus tema sõnul aga õnnelikkuses. "Soomlased on õnnelikud. Nad ei reklaami seda, see on nagu väike saladus," ütles ta ja viitas ka raportile, mille kohaselt on Soome praegu maailma õnnelikem riik.

Ka 1990. aastate alguses Soomes elanud Thea Sepp tõi välja selle, et soomlastest õhkub õnnetunnet. "Beebist peale, sünnist peale inimestesse sisendatakse, et nad on midagi väärt, et nad on keegi. Kasvades see sisemine tasakaal, rõõmutunne ja õnnetunne tuleb nendega kaasa," lisas ta.

Külli Sumin loodab, et kõik eestlased tulevad siiski Soomest tagasi koju. Samas, tema sõnul on raske tagasi tulla. Ta täi näiteks selle, et Eesti haridussüsteem ei ole valmis vastu võtma neid lapsi, kes on varem Soomes elanud ja koolis käinud.

Helsingi eesti lasteaeda juhatav Annika Madisson, kes on Soomes elanud kümme aastat, ei usu, et mingid meetmed suudaksid eestlasi tagasi kodumaale meelitada. Tema sõnul on väga palju selliseid peresid, kes tulevad vahepeal Eestisse, lootuses siin oma elu uuesti sisse seada, kuid mõne aasta pärast naaseb Soome. "Tõenäoliselt majanduslikel põhjustel. Nad lihtsalt ei tule Eestis oma eluga toime," ütles ta.

Mari-Liis Hendrikson leiab, et Eestisse aitaks tagasi tulla see, kui siin oleks inimesel mingi pikemaajalisem side või unistus, mille nimel tööd teha ja mida saab just Eestis täita.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: