Loodav teenistus hakkab uurima pahatahtlikke pankrotipõhjustajaid
Suur osa pankrotimenetlusi raugeb, ilma et pankrot oleks välja kuulutatud ning pahatahtlikult pankroti põhjustanud isikud jäävad vastutusele võtmata. Justiitsministeeriumis valmiva eelnõu kohaselt hakkab tulevikus võlgniku ja tema lähikondsete tegevust uurima konkurentsiameti juurde loodav maksejõuetuse teenistus.
Kuna kehtiv kord Eestis ei ole taganud vähese või puuduva pankrotivaraga võlgnike puhul piisavat maksejõuetuse põhjuste uurimist, saab kahjustada ka lepinguliste suhete aus läbiviimine. Seepärast soovib riik teha midagi täiendavat, et suunata ettevõtjaid õiguskuulekalt käituma.
"Pika analüüsimise ja kaalumise tulemusena tegi justiitsministeeriumi juurde kuuluv maksejõuetuse revisjoni töörühm ettepaneku lahendada probleem sellega, et luua ka Eestis maksejõuetuse teenistus," rääkis justiitsministeeriumi eraõiguste talituse nõunik Kristiina Padu ERR-ile.
Sarnane süsteem on tema sõnul kasutusel Soomes, kus pankrotiombudsmani institutsioon loodi juba 1995. aastal.
Padu märkis, et kui pankrotimenetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata, jäävad välja selgitamata maksejõuetuse põhjused, vastutusele võtmata pahatahtlikult pankroti põhjustanud isikud ning ebaseaduslikult võõrandatud vara jääb pankrotivarasse tagasi toomata.
"Kannatada saavad nii konkreetsed võlausaldajad, kelle nõuded jäävad rahuldamata kui ka majanduskeskkond tervikuna," sõnas ta.
Ministeeriumi nõunik lisas, et pankrotimenetlus on seotud ka avaliku huviga parandada üldist ärimoraali ja lahendada maksejõuetus kiiresti ja korrektselt. Avaliku huvi tagamise eest peaks aga seisma eelkõige riik. Praktikas on suur probleem varatud võlgnikud, kellel pole raha isegi selleks, et pankrotimenetlust läbi viia.
Maksejõuetuse teenistus on plaanis luua konkurentsiameti juurde ja eelnõus on tehtud ettepanek, et seal asuks tööle viis inimest: teenistuse juht, kolm juristi ja üks tehniline töötaja.
Teenistuse peamiseks ülesandeks saab järelevalve võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle, uurides nende võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
"Teenistus ise süüteomenetlusi läbi ei vii ja kui teenistuse töö käigus peaks ilmnema kuriteo tunnused, teatab teenistus sellest prokurörile või politseile. Teenistus teostab järelevalvet siis, kui selleks esineb avalik huvi. Näiteks on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud seadusvastaselt," selgitas Padu.
Järelevalveks kasutab teenistus kas eriauditit või pankrotimenetluste avalikku uurimist.
Lisaks peaks loodav teenistus aitama kujundada ühtset praktikat maksejõuetuse valdkonnas, sealhulgas pankrotimenetluses, füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses.
Samuti hakkab teenistus tegema haldusjärelevalvet selle üle, kas pankrotihaldur viib pankrotimenetlust läbi seaduspäraselt.
"Täna justiitsministeeriumi poolt läbi viidud tegevused viiakse tulevikus läbi maksejõuetuse teenistuse poolt ning lisaks sellele jääb peamist raskust järelevalve teostamisel kandma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, mis teeb seda juba praegu," lausus Padu.
Justiitsministeerium loodab eelnõuga valitsusse minna tuleva aasta alguses.
Toimetaja: Karin Koppel