"Huvitaja": gümnaasiumi informaatikaõppest on võrsunud huvitavaid projekte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arvuti.
Arvuti. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Septembris käivitunud noorte gümnaasiumi informaatikaõppe ainekava on toonud Eestimaa koolidesse juba mitmeid kasulikke, aega kokku hoidvaid ja lõbusaid IT-projekte.

Ekspertide rühma, õpilaste ja õpetajate näpunäidete järgi valminud uue informaatika ainekava fookuses on noortele IT-sektorist realistliku pildi loomine. HITSA Progetiigri programmi juhi Kristi Salumi sõnul on informaatikaõpet koolides väga vaja, sest pidev nutitelefoni kasutamine ei anna reaalseid loovusoskuseid.

"Üks asi on see, et sa oled päris hea kasutaja, või et sa oskad ära kasutada kõike seda, mis on teised loonud. Aga meie eesmärk on ju ikkagi luua omale parem tulevik, mis tähendab seda, et oluline on see, et need noored hakkaksid ise looma, ise asju tegema ja välja mõtlema. Vastasel juhul, kui meil on ainult tarbijad, siis midagi uut meil ei tule," rääkis Salum Vikerraadio saates "Huvitaja".

Õppekava koosneb erinevatest valikainetest: programmeerimisest ja tarkvaraarendusest, kasutajakesksest disainist ning prototüübi loomisest, tarkvara analüüsist ja testimisest ning digiteenustest. "Kui töörühm asja arutas, siis mõeldi selle peale, mida me tahaksime, mida gümnaasiumi lõpetav noor võiks osata, mis kogemus tal võiks olla, et ta oskaks teadlikumaid valikuid teha. Jõuti selleni, et need noored saaksid kogemuse töötada meeskonnana ja leida lahenduse mingisugusele päriselulisele probleemile," rääkis Salum.

Kogu ainekava keskmes ongi õpilaste rühmatöö. Rühmas on nii disainer, programmeerija kui ka projektijuht ning selle tulemusel peaks valmima mõni reaalne rakendus. Hiljuti HITSA korraldatud seminaril Võrgustik Võrgutab esitleski osa noori oma projekte. Näiteks on Jõhvi Gümnaasiumi õpilased valmis saanud kooli sisseastujate ankeedi lihtsama versiooni, mida on kooli personalil lihtsam hallata ja mille läbitöötamine võtab vähem aega. Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilased lõid mängu, mis aitab uutel õpilastel koolis paremini orienteeruda ja uusi ruume üles leida.

Salumi sõnul sai uus ainekava alguse varasemast gümnaasiumi informaatika valikainete programmist, mis ajast maha hakkas jääma, sestap tuli luua uus. "Me kipume sageli mõtlema, et informaatika on ainult kas programmeerimine või siis tabeltöötlus, midagi sellist väga keerulist või rasket. Tänapäeval kätkeb informaatika endas palju rohkem erinevaid asju. Seal on disaini pool, projekti juhtimise pool," rääkis ta.

Salum avaldas lootust, et tänu uuele ainekavale leiavad nii mõnedki gümnasistid endas soovi asuda tööle mõnes Eesti IT ettevõttes. "Me teeme koostööd IT ettevõtetega, kus lisaks koolipoolsetele mentoritele oleks õpetajatele abiks ka IT-sektorist mentor, et õpilastel oleks võimalus külastada neid IT ettevõtteid, näha, kuidas seal reaalselt töö käib ja teisest küljest saada mentorilt tagasisidet oma ideele, natukene õpetust selle kohta, kuidas oma ideed pitchida," kõneles Salum.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: