Kahtlaselt käituv loom võib põdeda marutaudi
Kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga tuleb olla ettevaatlik ja sellise loomaga kontaktis olnud inimene peaks kahtluse korral pöörduma kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest ta võib põdeda marutaudi, hoiatavad terviseamet ning veterinaar- ja toiduamet.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul pole Eestis marutaudijuhte registreeritud küll juba mitu aastat, kuid teistes riikides on surmav haigus endiselt alles. Näiteks suri novembri lõpus 55-aastane Läti kodanik, kes sai marutõve ilmselt teda Indias purenud koeralt.
"Kuigi Eestit peetakse marutaudivabaks maaks juba alates 2013. aastast, võib haige loomaga kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti ei ole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud," ütles Dontšenko, kelle sõnul on marutaudivaktsiin olemas kõigis Eesti haiglates.
"Kui inimene on olnud kontaktis võõra mets- või koduloomaga, tuleb kohe pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda," manitses Dontšenko.
Lisaks soovitab ta loomadega käitumist kindlasti õpetada lastele, kes võõrast looma paitama võivad tikkuda.
"Marutaud on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega haigus, mis paneb loomad teistmoodi käituma. Seega võib metsloom muutuda pealtnäha sõbralikuks ja tulla inimesega kontakti otsima," kirjeldas Dontšenko.
Marutõve viirusega nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Haigustekitaja jääb ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse, kus see paljuneb. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, edasi tungib silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde.
Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega, nakatunud looma sülg võib tekitajat kanda kuni kaks nädalat enne looma silmnähtavat haigestumist. Marutõve keskmine peiteperioodi pikkus on üks kuni kaks kuud, ulatudes minimaalselt ühest nädalast maksimaalselt enam kui aastani. Peiteperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast, olles seda pikem, mida kaugemal peaajust.
Haiguse eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnedel kannatanutel esineb haavakohas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.
Haiguse õitseperioodis tekivad hingamishäired, mis avalduvad periooditi sügavas hingamises ehk "ohkamistes". Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: mõnedel haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused ja krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk vee kartus). Kogu selle faasi jooksul on patsient teadvusel.
Marutõbi võib kulgeda ka pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu.
Haigus pole ravitav, vaid lõpeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.
Vaktsineerimine on kohustuslik
Veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul on 95 protsendil juhtudest jõudnud marutaud inimeseni lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega.
"Tuletame lemmikloomaomanidele meelde, et lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba enam kui 65 aastat," ütles Niin, kelle sõnul on iga loomaomaniku kohustus tagada, et tema lemmikloom saaks marutaudi vastu vähemalt kord kahe aasta jooksul vaktsineeritud.
"Lisaks ei tohi loomi lasta hulkuma, sest nii võivad nad puutuda kokku võõraste loomadega," ütles Niin, kelle sõnul tuleb metsloomade ning võõraste koduloomadega otsekontakti vältida isegi juhul, kui nad näivad sõbralikud. Kummaliselt käituvatest mets- ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.
Ka metsloomad saavad vaktsiini
Selleks, et nakatunud naaberriigist marutaud metsloomade rände läbi Eestisse ei jõuaks, vaktsineeritakse kaks korda aastas piirialadel elavaid metsloomi.
Lisaks seiratakse koostöös Eesti jahimeeste seltsiga metsamarutaudi põhikandjate ehk rebaste ja kährikute populatsiooni ning uuritakse kõiki marutaudikahtlasusega kodu- ja metsloomi, kellest on veterinaarteenistust teavitatud. Aastas tehakse suurusjärgus 1200-1300 laboratoorset uurimist.
Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi ühe kilomeetri kauguselt Pihkva oblasti piirist. Riigipiiril kontrollitakse koostöös maksu-ja tolliametiga, et riiki pääseksid ainult marutaudi vastu vaktsineeritud lemmikloomad.
Toimetaja: Merilin Pärli