Eesti pikaajaline riigireiting jätkab endisel tasemel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti vapp ühendministeeriumi hoonel.
Eesti vapp ühendministeeriumi hoonel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reitinguagentuur Standard and Poor's (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Lühiajaline reiting kinnitati senisel tasemel A-1+.

Agentuur prognoosib Eestile lähiaastatel väikest eelarvepuudujääki, kuid Eesti võlakoormus jääb jätkuvalt euroala madalaimate sekka ja Eesti jääb netolaenuandjaks.

Eesti majandus kasvab agentuuri hinnangul aastatel 2019-2022 keskmiselt 2,6 protsenti aastas. Kasvu veab peamiselt eratarbimine. Keskmine palgakasv jääb ligikaudu 7 protsendi kanti ja töötuse määr on jätkuvalt madal. Majapidamiste säästumäär on endiselt kõrgel tasemel, peegeldades üldist ettevaatlikkust tuleviku suhtes.

Ehitussektori panus majanduskasvu on hakanud vähenema, sektori jahtumine jätkub ka järgmistel kuudel. Eurorahade kasutus, mille toel paljuski ehitussektoris investeeringuid tehti, on haripunkti ületanud ja on märgid ka pakkumise ning tööjõu piiratusest, nii et lähitulevikus olulist kasvu ehitussektoris ei prognoosita.  

Viimastel aastatel on Eesti edukalt kasvatanud oma nähtavust mõnedes kõrge lisandväärtusega ekspordisektorites, eelkõige just teenuste ekspordis. Eriti aktiivne on Eesti infotehnoloogia sektor. Siiski märgitakse, et endiselt on Eesti ekspordis väga suur osakaal väiksema lisandväärtusega töötleval tööstusel ja vähese lisandväärtusega teenuste sektoril, nagu näiteks transport.

Peamiseks majanduskasvu takistuseks on pikemas perspektiivis kõrge palgakasv ja väike töötuse määr, samuti tööealise elanikkonna vähenemine. Positiivsena tuuakse välja, et sisserände näitaja - nii eestlaste tagasipöördumine kui välisriikide kodanike sisseränne - on olnud positiivne ja Eesti rahvaarv on hakanud kasvama.

Agentuuri hinnangul viiks reitingu tõstmiseni pikemas perspektiivis keskmise sissetuleku suurem kasv ja lähenemine euroala keskmisele. See tähendaks tootlikkuse kasvu kõrgema palgaga sektorites, eriti teenuste sektoris.

Reitingu langetamiseni viiksid välised tasakaalustamatused, nagu näiteks tootlikkusest kiirem palgakasv pikema perioodi vältel. Samuti võiksid reitingu langetamisele viia kasvanud geopoliitilised või regionaalsed ohud. Eesti kuulumise tõttu Euroopa Liitu ja NATO-sse on sellised riskid siiski väga väikesed.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: