"Insight": Eesti ametkonnad ei saa sekkuda plahvatusohtliku väetise salaveosse
Kui kaks nädalat tagasi paljastas ETV+ saade "Insight", kuidas sertifitseerimisfirma Inspectorate Estonia transpordib reisilennukitega Eestisse ohtliku ammooniumnitraadi näidiseid, siis ükski ametkond selle peale justkui ei reageerinud. Selgus, et kuigi tõendid salaveo kohta on kõnekad, siis Eesti ametkonnad ei saa sekkuda, sest võimalik rikkumine algab kuskil kaugel piiri taga.
Sisuliselt salakaubaveo ja sadade pahaaimamatute lennureisijate potentsiaalse ohtu seadmise taga on maineka rahvusvahelise serifitseerimisfirma Bureau Veritas tütarfirma Eestis. Nii emafirma kui konkreetselt selle loo keskmes olev tütarettevõte Inspectorate Estonia ei andnud paari nädala taguse "Insighti" loo jaoks sisulisi kommentaare. Kui peakontor lihtsalt vaikib, siis Inspectorate väidab, et ei saa probleemi püstitusest aru ning kinnitab, et pole ühtegi reeglit rikkunud.
Kogu lugu käib ümber ühendi nimega ammooniumnitraat, tuntud ka kui salpeeter. Ajalooliselt oli ammooniumnitraat püssirohu komponent. Moodsal ajal valmistavad näiteks moslemi terroristid sellest pomme, mille läbi on hukkunud ka Eesti võitlejaid.
Teisiti on sama aine väetisena üks Eesti olulisemaid impordi- ja transiitkaupu, mida tuuakse maale keskmiselt 1,2 miljonit tonni aastas ning mida kasutavad ka meie põllumehed.
Enamus Eestisse saabuvast ammooniumnitraadist toodetakse Venemaal ja Kesk-Aasias. Enne, kui aine Eestisse või üldse Euroopa Liitu jõuab, tuleb iga partii kohta teha ekspertiis, mis tuvastab kvaliteedi, sealhulgas stabiilsuse ja plahvatusohtlikkuse. Ainus firma, kes Eestis seda teenust osutab ja sertifikaate väljastab, on Inspectorate Estonia.
Enne, kui väetiseešelonid liikuma hakkavad, tuleb Eestisse toimetada paarikümnekilone näidis analüüsiks. Suve lõpus võttis "Insighti" toimetusega ühendust aga ettevõtja, kes väitis, et proovipartiide transport käib sisuliselt salakaubana ja tavaliste liinilendude pardal, mis on ohtlik. Väidete toeks on tal kirjavahetus ja salvestised, kus Inspectorate'i töötajad avameelselt räägivad.
Rangetel tingimustel võib ka reisilennukiga vedada esmapilgul vägagi ohtlikke aineid ja esemeid. Lennuameti peadirektori Rait Kalda sõnul ei tohiks väetisenäidiseid õhutranspordiga aga vedada, kui selle omadusi pole kontrollitud.
"See katsetus tuleks teha loomulikult ära ammu enne, kui see lennuki peale tuleb ehk see proovipartii tuleks tuua siia teisi transpordivõimalusi kasutades," ütles Kalda. See võiks olla vaid vormistuse küsimus, kui tegu poleks potentsiaalselt plahvatusohtliku materjaliga.
Seda, et eksitamine on sihiteadlik ja rutiinne, kinnitab salasalvestustes ka Inspectorate'i partnerfirma Delex Logistics, kes Eesti poolel transporti organiseerib.
Ametnikel kahtlusi ei tekkinud
Maksu- ja tolliameti andmetel tõid Inspectorate Estonia ja neid teenindav Delex Logistics kahe viimase aasta jooksul Eestisse ametlikult ammooniumnitraadi proove kümmekond korda, aga ligi paarkümmend korda aineid, mis deklareeriti sarnase, aga mitte ohtliku veosena.
Siiamaani ametnikel mingeid kahtlusi ega küsimusi ei tekkinud, seda enam, et tegu oli kontrolli mõistes väikeste partiidega.
"Asi on selles, et need saadetised on kõik väikese väärtusega, mis tähendab, et tollieeskirjade järgi neid deklareeritakse ülddeklaratsiooniga. Ja ülddeklaratsioonil puudub kauba saajal kohustus deklareerida väga detailseid andmeid. Näiteks, kui ta dekleerib, et tegemist on väetisega või labori analüüsiks mineva näidisega, siis sellest piisab," selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna arendusspetsialist Aleksandr Miksjuk.
Kuna konkreetsete lennufirmade nimetamine on delikaatne, seda enam, et nad pole teadaolevalt milleski süüdi, piirdus "Insight" marsruutide avalikustamisega.
Geograafia on üllatavalt lai: partiid pandi teele küll Venemaal või Kasahstanis, aga need jõudsid Eestisse näiteks Varssavi, Istanbuli ja Frankfurti kaudu.
Tollil on küll voli kontrollida, kas saadetiste koostis vastab paberitele, kuid nende firmade puhul pole seda kordagi tehtud.
Eesti ametid on jõuetud
Võiks arvata, et nii kõnekad tõendid pälvivad pädevate organite elava huvi. Riigiprokuratuur kirjutas "Pealtnägijale", et on "valmis viivitamatult algatama kriminaalmenetluse, kui lennuamet või maksu- ja tolliamet leiavad rikkumisi dokumentide võltsimise või lennuohutuse rikkumise valdkonnas".
Lennuamet omakorda leiab, et nemad kellelegi kammi turja lüüa ei saa, sest nende ampluaa on lennuvedajate kontroll, kelle pahatahtlusest pole ühtegi märki.
Toll jällegi nendib, et eeldatav võltsimine toimub lähteriigis ehk väljaspool nende jurisdiktsiooni.
"Näiteks kui /.../ selle kogu transpordiahela ja võltsimise initsiatiiv võiks tulla Eestist, siis juba menetluse raames peaks välja selgitama, kui suur tõenäosus on selle kohta, et see ongi Eestis algatatud ja on kokku lepitud kolmanda riigi saatjaga. Siis menetlus selgitab välja, kes on need isikud, kes vastutavad ja kui suures ulatuses vastutavad," selgitas Miksjuk vastuses küsimusele, kas Eesti võimudel on üldse sellise probleemi korral midagi teha.
Seetõttu ei saagi siinsed võimud õieti muud teha, kui manitseda lennufirmasid tähelepanelikkusele ja teiste riikide partnereid teavitada, et selline tegevus toimub.
Ehkki reeglite rikkumine on halb, ei tõtta lennuamet ütlema, et tegu on reisijaid otseselt ohtu seadva tegevusega.
"Jah, võib-olla mingi üksikasi või väikses koguses ei tähenda veel automaatselt, et asi oleks kohe ohtlik. Aga selge on see, et igasugune reeglite rikkumine võib teatud asjaolude kokkulangemisel viia tagajärgedeni," ütles Kalda.
Lõpuks polegi muud teha, kui võtta teadmiseks, et tavalendudega veetakse Eestisse salaja ammooniumnitraadi näidiseid.
Toimetaja: Merili Nael