"Olukorrast riigis": Eesti poliitikas on naistel ja noortel keeruline toime tulla
Sanna Marini saamisega Soome valitsusjuhiks muutis Soome oma poliitilise kultuuri ekspordiartikliks ja mainekujundusprojektiks. Eestis ei lähe aga naissoost ega ka noortel poliitikutel eriti hästi, rääkisid ajakirjanikud Andrus Karnau ja Marju Himma Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
Marju Himma ütles, et ilmselt tõukab Marini peaministriks tõusmine neid, kelle arvates nii noor inimene ja naine ei peaks sellisel vastutusrikkal positsioonil olema, rohkem äärmuslusse ja tekitab ühiskonnas suuremat polariseerumist. Aga kui vaadata, millist kajastust Soome maailmas sai, siis riik muutis oma poliitilise kultuuri selle sammuga ekspordiartikliks ja kasutas seda ära mainekujunduseks.
"Kui tooksime selle üle Eesti konteksti, siis mida meie saame oma riigi ja rahvuse mainekujundusena kasutada oma poliitilisest kultuurist? Ma ei suutnud väga palju siia neid paralleele tuua," tõdes ta.
Andrus Karnau sõnul on Eesti kolme valitsuserakonna juhid ühispiltidel enamasti tõsised, mornid ja kaugusse vaatavad ning sageli jääb mulje, et vähemalt mõni neist kolmest ei tahakski väga sellel ühispildil olla.
"Kui panna nüüd Soome valitsuserakondade esimeeste pilt sinna kõrvale, siis see on kangesti tähelepanuväärne erinevus. /.../ Kui Eestiga võrrelda, siis ega Eesti naispoliitikutel väga hästi ei lähe," lausus ta.
Himma lisas, et sama käib ka noorte kohta. Ta tõi näiteks eelmisesse valitsusse kuulunud Jevgeni Ossinovski (SDE), kes oli teistsuguste väärtustega, natuke liiga noor, et nii suuri tegusid teha, ja natuke liiga tark Eesti poliitilise kultuuri jaoks.
Lisaks mainis ta sotsiaalminister Tanel Kiike Keskerakonnast, kelle suhtes ollakse küll lugupidav, kuid Himma hinnangul on aja küsimus, millal ka talle "ära tehakse" - temagi on liiga tark ja liiga noor, et trügida sinna, kus asjad on juba paika pandud.
"Usun, et Sanna Marini toob natuke teistsugust retoorikat. Arvan, et sellel on oluliselt suurem mõju, ka meie president on öelnud, et tüdrukud lasteaedadest ja koolidest saadavad talle pilte, kuidas nemad tahaksid ka olla presidendid. Nad näevad presidenti kui eeskuju, kui naissoost eeskuju. /.../ Näidata kena noort naist, kes on haritud, end tõestanud ka oma valdkonnas, on eeskuju paljudele järgmistele naistele ja see võib hakata murdma tervikuna seda poliitilist kultuuri," ütles Himma.
Karnau tõi välja, kuidas Reformierakonna esimees Kaja Kallas pidi pärast valimisi intervjuus põhjendama, miks ta ei kanna mehelikke kostüüme. Ta lisas, et kui meenutada, kuidas käis majandusministeeriumis Kadri Simsoni või Urve Palo käsi, siis neid ei võetud tõsiselt. Ka naissoost omavalitsusjuhte on Eestis vähe.
"Ministritest valitsuses on praegu Mailis Reps - üks väheseid naispoliitikuid, kes on end Eesti poliitikas suutnud tõestada või mingi positsiooni haarata - ja Riina Solman, kes on võtnud endale patriarhaalses Isamaa erakonnas "naisele sobiliku" rolli ehk tegeleb poliitikuna põhiliselt pere juurdekasvu eest hoolitsemisega, et seda ikka tuleks," rääkis ajakirjanik.
"Ja kui näiteks Kaja Kallase poliitilist tegevust kommenteeritakse, siis kommentaatorid unustavad, et tegu on poliitikuga, kes on saanud 20 000 häält, viinud oma erakonna valimistel võidule. Tema käitumise kommenteerimisel on läbiv joon, et kõik tahavad kangesti õpetada, sest ta on ju naisterahvas, ega ta ei saa korralikult hakkama selle partei juhtimisega, ei oska seda meeste asja korralikult teha," kirjeldas Karnau levinud suhtumist.
Himma lisas, et ekspertidena poliitikasse tulnud naistel ei ole pikaajaliselt väljatöötatud poliitilise tagatoa võrgustikku ehk seda, mis Eesti poliitikas väga palju määrab.
Toimetaja: Karin Koppel