Tõnis Saarts: EKRE on tõestanud, et nad ei sobi valitsusliitudes valitsema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

ERR.ee veebisaade "Otse uudistemajast" võttis kokku kireva poliitika-aasta, kus Eesti on saanud uue valitsuse, EKRE on pidanud välja vahetama kolm ministrit ja peaministri lõuad on väsinud pidevast vabandamisest.

Stuudios olid koos saatejuht Rain Kooliga poliitikateadlane Tõnis Saarts ning mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.

Tõnis Saartsi sõnul on viimase paari kuu jooksul toimunud see, mida oli ennustatav – kui parempopulistlik erakond nagu EKRE saab valitsusse, siis on neil teatud tegemise ja väljendamise stiil.

"Vaadates EKRE juhte, siis pole kahtlust, et kõik jätkub samal viisil, sest nad ei suuda koalitsioonis mingeid oma poliitikaid läbi suruda. Seetõttu peavad nad oma valijaid konsolideerima mingil teisel moel. See retoorika ongi nende valijaskonnale suunatud. Ülejäänud ühiskond peab selle lihtsalt välja kannatama," rääkis Saarts.

Tarmo Jüristo hinnangul on praeguse koalitsiooni puhul tegu mitme osapoolega pantvangidraamaga, kus igal erakonnal on omad põhjused kolmikliitu säilitada.

"On keeruline ette kujutada mingit teist koalitsioonikombinatsiooni, kus Jüri Ratas saaks olla peaminister. Eilne (teisipäevane – toim.) apteegireformi hääletus riigikogus võis olla esimene asi, mis näitab et valitsuskoalitsioon hakkab murenema. Ka pensionireformi puhul on raske näha, et teistsuguse koalitsiooniga oleks võimalik seda ära teha, seega on ka Isamaal omad põhjused end koalitsioonis hoida. EKRE on mingis mõttes kõige mugavamas positsioonis selles keerulises valitsuskoalitsioonis," rääkis Jüristo.

Saartsi hinnangul praegune valitsus järgmiste valimisteni ei püsi. Valitsuse püsimist ei toeta ka ajalugu – siiani on valitsused Eestis püsinud keskmiselt 550 päeva, ükski valitsus pole Eesti valimistest valimisteni kestnud. "Vaadates selle valitsuse dünaamikat, on ka seda keeruline uskuda," märkis Saarts.

Saartsi sõnul algab järgmise aasta lõpu poole valmistumine 2021. aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks, siis saabub tema hinnangul valitsuskoalitsiooni jaoks kõige kriitilisem hetk.

"Keskerakonna jaoks on jätkuvalt õhus küsimus, kuidas võiksid käituda vene valijad Tallinnas ja Ida-Virumaal – kas neil on motivatsiooni tulla välja seda koalitsiooni kaitsma. Lisaks on üks miin alla pandud nii Keskerakonnale kui Isamaale: see on põhiseaduse muutmise referendum, mis puudutab perekonna definitsiooni, mis peaks tulema koos kohalike valimistega. Sellega täidab EKRE põhimõtteliselt kogu eetriaja. Nii et nendest ei tule kohalikud valimised, vaid sellest tuleb EKRE referendum. Küsimus on, kas Keskerakond ja Isamaa tahavad sellega kaasa minna," rääkis Saarts.

Saarts nõustus saatejuht Rain Kooliga, et vene valija on justkui andnud vaikiva heakskiidu Keskerakonna valitsusliidule EKRE-ga, ja et eelkõige on konservatiivne vaade omane venelaste vanemale põlvkonnale.

"Seda esindas omal ajal ka (Edgar) Savisaar. EKRE-l on on pigem (vene valijate jaoks) imagoloogiline probleem. Kas EKRE suudab seda muuta? Või väljastpoolt Eestit äkki soovib keegi seda muuta?" märkis Saarts.

Jüristo sõnul sõltub Keskerakonna tulemus kohalikel valimistel sellest, kui edukalt õnnestub neil isoleerida kohalikud valimised riigi taseme poliitikast. Probleemiks võib tema sõnul osutuda koalitsiooni tegemiste üldisem foon, mille on viimaste kuudega loonud endise maaeluministri Mart Järviku tegevus, võitlus tuuleparkidega, avalikult kõlanud süüdistused poliitilises korruptsioonis.

"Ei mäleta, milla keskvalitsuses sellised asjad viimati päevakorras olid. Poliitiline korruptsioon on pigem olnud kohaliku omavalitsuse tasandi probleem pikka aega. Nüüd on tulnud keskvalitsusse ja just koos EKRE-ga. EKRE oma valijate hulgas suudab seda kontrolli all hoida, aga kui palju see tekitab kahju, kui kohalikud valimised hakkavad lähenema? See saab olema Keskerakonna sees väga oluline küsimus," ütles Jüristo.

Saartsi sõnul muutub see küsimus Keskerakonna sees teravamaks siis, kui Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja teised Tallinna keskerakondlased vaatavad reitingud ja olulist tõusu seal Keskerakonnal pole. "Siis tõenäoliselt hakatakse tõsiseid küsimusi küsima ka Ratase käest," märkis Saarts.

Saarts: on näha, et EKRE pole valitsuserakond

Saartsi sõnul on EKRE valitsusse kuulumine selles mõttes hea, et nüüd saavad kõik hinnangu anda, mida tähendab see, kui üks parempopulistlik erakond valitsusse kuulub.

"Praeguse tunnetuse järgi (tulevikus) üritatakse mõni aasta või aastakümme selliseid koalitsioone vältida, kus on EKRE. On näha,et see partei ei pea kinni elementaarsetest koalitsioonireeglitest. Näiteks et ministrid tegelevad oma valdkonnaga, mitte ei võta asepeaministri rolli kõike kommenteerides ja teistele sisse sõites. On näha, et EKRE ei sobi valitsuskoalitsiooni ja et nende ambitsioon on ikkagi üksi valitseda Eestit," rääkis Saarts.

Jüristo sõnul annavad kõik koalitsioonipartnerid endale aru, et tegu pole armastusabieluga, vaid võimalusega enda lubadused ellu viia. "Alati ei ole meeldiv, aga see on, kus ollakse – olukorras, kust kellelgi pole kerget väljapääsu. Aga mis peaks olema see, kui ei jäeta (riigikogus) lihtsalt hääletamata, vaid hääletatakse vastu, ma ei kujuta, mis see on," rääkis ta.

Saarts ütles aasta jooksul tehtud erakondade populaarsusküsitlusi kommenteerides, et EKRE populaarsus langes pärast Järviku juhtumit ning nüüd on küsimus, kas suudetakse oma tavapärasele, 16- kuni 17-protsendilisele toetusele tagasi jõuda.

"EKRE suur probleem ongi see, et nad ei saa kuidagi üle 20 protsendi (häältest), ja minu arvates tänast stiili jätkates ei saagi. See on suur väljakutse nende jaoks. Et EKRE saaks domineerida Eesti poliitikas, on vaja üle 30 protsendi toetust, siis nad muutuvad asendatamatuks valitsuskoalitsiooni moodustamisel," lausus Saarts.

Jüristo ütles, et tema kaldub pigem uskuma, et EKRE-l pole enam potentsiaali suuremat toetust saavutada valijate hulgas.

Saarts märkis Keskerakonna reitingute kohta, et tema hinnangul on Jüri Ratase salajaseks eesmärgiks saada erakonnale tagasi EKRE poolele läinud valijad maapiirkondades. "Kui EKRE toetus hakkab kaduma ja maa(piirkondade) valijad lähevad Keskerakonna juurde tagasi, siis Ratas võib hakata mõtlema, kas ikka tasub selles koalitsioonis olla. Seni kuni pole täidetud strateegilist eesmärki, EKRE kõrvale suruda, kannatab ta koalitsiooni välja," rääkis Saarts.

Jüristo märkis, et kui EKRE jätkab lahingute pidamist näiteks Tanel Kiigega või kaitseministeeriumiga, siis need võivad olla asjad, mida on koalitsioonikaaslastel edaspidi raske alla neelata.

Reform ja sotsid on opositsioonis saamatud

Opositsioonierakondade kohta märkis Saarts, et sotsiaaldemokraadid on aru saanud, et neil läheb taastumiseks veidike aega ning praegu tegeldakse uute eesmärkide seadmisega. "Kui nad teevad kohalikel valimistel korraliku tulemuse, siis nad saavad uuesti pildile ja see oleks hea start riigikogu valimisteks," märkis Saarts.

Jüristo tuletas meelde, et kui EKRE oli opositsioonis, siis paistsid nad silma – tegid lärmi, kirjutasid teenitult või teenimatult enda nimele töövõite. "See on asi, mis praegu opositsioonil on puudu – umbusaldusavalduste koostamine pole nende toetajate jaoks just mõjuv asi," märkis ta.

Saartsi hinnangul Reformierakond alles õpib opositsioonis olemist, ja kui ka sotsid on passiivsed, võibki öelda, et need kaks erakonda ei kõlba kumbki opositsiooni.

Saarts lisas, et järgmistel valimistel võib selle tõttu sotside ja Reformierakonna valijatele hakata tunduma, et mõistlikum on hoopis Eesti 200 poolt hääletada.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: