Lastekaitsejuhtumite kajastamist ajakirjanduses ära ei keelata
Omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtide ettepanek lastekaitsejuhtumite kajastamine ajakirjanduses täiesti ära keelata läbi ei lähe. Küll asub riik otsima lahendusi, kuidas lastekaitsjaid ja ajakirjanikke nende juhtumite kommunikeerimisel aidata, et kõik käsitlused oleksid tasakaalukad ja professionaalsed.
38 omavalitsuse sotsiaalvaldkonna juhtide pöördumine muu hulgas peaministri, presidendi ja õiguskantsleri poole ettepanekuga hinnata ajakirjanduse tööd lastekaitsejuhtumite kajastamisel ja sooviga need kajastused edaspidi ära keelata, tõi sotsiaalministeeriumi eestvõttel kokku pöördujate ümarlaua.
Ümarlauast võtsid lisaks omavalitsuste esindajatele ka mitmed sotsiaaltööga tegelevad või omavalitsuste katusorganisatsioonid. Ajakirjandust esindasid ERR-i eetikanõunik Tarmu Tammerk ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud, ERR-i teadusajakirjanik Marju Himma, samuti Saarte Hääle väljaandja ja peatoimetaja Gunnar Siiner, kes on ühtlasi pressinõukogu esimees.
Arutelu tulemusel lubab sotsiaalministeerium, et lauskeelamise teed siiski ei minda, küll aga saab erinevate tegevustega aidata kaasa sellele, et käsitlused oleksid edaspidi tasakaalukamad ja professionaalsemad.
Lastekaitsjate kannatustekarika ajas üle ääre tänavu sügisel Kanal 2 "Kuuuurija" saatesse jõudnud lõik, mille tulemusel hakati pöördumise koostamisega võitlema kõigi juhtumite kajastamisega. Nimelt oli enne saatelõigu eetrisse jõudmist saadud kohtult ka esialgse õiguskaitse määrus selle eetrissejõudmise vastu, kuid see ei aidanud - saade anti ikkagi eetrisse.
Kajastuste eelkomisjon jääb loomata
Ühe mõttena käidi ümarlaual välja ettepanek luua spetsialistidest koosnev eelkomisjon, mis vaataks kõik kajastused enne eetrisse või trükki jõudmist läbi. See siiski heakskiitu ei leidnud. Lisaks tõdeti, et probleemid puudutavad enamasti ikka üht ajakirjanikku või toimetust, mistõttu poleks õiglane kõiki ühe puuga lüüa. Seega saab ennetava meetmena ka edaspidi kaaluda esialgse õiguskaitse taotlemist kohtult.
Ka kõigi üksikjuhtumite kajastamise vaikimisi keelustamist enam ei kaalutud, sellisest nõudest on lastekaitsjad loobunud.
"Pöördujad selgitasid, et nad ei taha ära keelata kajastamist, vaid viisi, kuidas seda tehakse. See ei ole meil Eestis epideemiline, et oleks väärkajastus väärkajastuse otsa, see on ikka kas üksikute ajakirjanike või toimetuste soolo, keda keelamine ei morjenda. Küsimus on, kuidas nendeni jõuda ja nendega tegelda," põhjendas ümarlaual osalenud sotsiaalministeeriumi lasteõiguste nõunik Joanna Karu.
Koolitused kõigile
Küll aga jäi sõelale muid ettepanekuid. Peamine instrument, millega kajastuste kvaliteeti parandada, on koolitused. Plaan on asuda koolitama nii ajakirjandustudengeid, tegevajakirjanikke, kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja kommunikatsiooni eest vastutavaid töötajaid ning ka peatoimetajaid lastekaitseküsimustes.
"Et kõik oleksid ühtses infoväljas, seepärast on vajalikud neile koolitused," põhjendas Karu. "Kommunikatsioon peab olema kahepoolne: tegelema peab nii selle omavalitsusega, kes lapse eest vastutab kui ka ajakirjanikuga, kes teemaga tegeleb.
Koolituste korraldamist oli enda peale valmis võtma mitu ümarlaual osalenud organisatsiooni, nii koostatakse nende ettepanekute põhjal koolituskalender, et välistada nii sisulist kui ka ajalist dubleerimist. Koolitusi hakkavad koordineerima sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut. Eesmärk on anda järk-järgult kõigile lastekaitsetöötajatele kommunikatsioonialased alusteadmised. Selle eesmärgi saavutamiseks teevad koostööd mitmed osapooled, sealhulgas Lastekaitse Liit.
Lastekaitsjad, kel niigi kohustus tegelda perede, paberimajanduse ja kohtutega, ei saa juurde kohustust ajakirjanikega otse suhelda. Selle asemel peaksid kõik kohalikud omavalitsused, kus kommunikatsioonispetsialisti tööl pole, määrama ära, kes nende poolt edaspidi kommunikatsiooni eest vastutama hakkab ning sel juhul korraldatakse talle kommunikatsiooni baaskoolitus.
"Kommunikatsioonibarjäär on vaja ületada, ajakirjanikega suhelda tuleb. Ust ei tohi kinni lüüa, ei saa öelda, et midagi ei tohi rääkida," põhjendas Karu. "Riigil ja omavalitsusasutustel on kommunikatsioonistrateegia ühtlustamise järele karjuv vajadus. Koolitus ennetab kommunikatsiooniprobleeme, mis tekitavad ühepoolseid meediakajastusi."
Toimetustelt aga oodatakse eetika teemade eest vastutava isiku määramist.
"See ei tähenda, et kõik peaksid omale eetikanõuniku tööle võtma," täpsustas Karu ajakirjaniku märkuse peale, et üldiselt on see peatoimetaja või toimetuse juhi ülesanne.
Kaebusi lastekaitsejuhtumite küsitavate kajastuste kohta hakkab pressinõukogu edaspidi eelisjärjekorras läbi vaatama, et vältida senist praktikat, kus tauniv otsus tuleb sageli ligi pool aastat hiljem, mis kisub jälle vanad haavad lahti.
Samuti läks läbi ettepanek hakata saatma ajakirjanikele virtuaalselt ennetavaid väljavõttelisi meeldetuletusi ajakirjanduseetika koodeksist, et sellest juhindumine igapäevatöös meelest ei läheks.
Ümarlaual mööndi, et probleemiks on ka meelelahutuslikud "Kodutunde"-tüüpi saated, mis pole otseselt ajakirjandus, ent mille tulemusel saadetes näidatud lapsed võivad siiski kannatada ja hiljem narrimise ohvriks langeda. Samuti on lapsed tuvastatavad heategevuslike korjanduste käigus mõne haiguse raviks. Kuidas sellistel juhtudel meedia peaks käituma, arutada ei jõutud.
Toimetaja: Merilin Pärli