"Rahva teenrid" arutasid, kas aasta suurim kaotaja oli Reformierakond või sotsid
Lõppevat poliitika-aastat kokku võtvas saates arutlesid Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ning Vikerraadio toimetaja Mirko Ojakivi laupäeval muuhulgas selle üle, kes olid tänavused suurimad kaotajad.
"Kas olete nõus, et suurim kaotaja oli Sotsiaaldemokraatlik Erakond? Nende hädad peituvad tõenäoliselt 2018. aasta lõpus, kui oli üleval ÜRO ränderaamistiku teema, Indrek Tarandi kuulus kaasus (kus ta sattus EKRE miitingul rünnaku alla - toim.) ja püüd Eesti inimesi elama õpetada," rääkis Ojakivi Vikerraadio saates "Rahva teenrid". Ta tõi esile riigikogu valimiste järgse kohtade jaotuse, kus Reformierakond sai ühe partei kõigi aegade parima tulemuse 34 mandaadiga, sotsid aga kaotasid eelmiste valmiste 15 kohast kolmandiku ja jäid ainult 10 saadikuga.
"Kõige suurem kaotaja ei ole mitte sotsid, vaid Reformierakond, siin ei ole midagi vaielda," leidis seepeale Šmutov. "Tõsi on see, et kui võidad võistluse, aga pjedastaali kolmele kohale tõusevad teised, siis tõenäoliselt sa oled kõige suurem kaotaja. Dopinguga siin tõenäoliselt tegu ei ole, aga sa oled selgelt kaotaj, sa ei saa moodustada valitsust. Siin ei saa kuidagi teistmoodi vaadata," rääkis ta.
"Me hindame seda nüüd 6-7-kuulises perspektiivis. Ma arvan, et kaotajaid on igas erakonnas. Julgen öelda, et ka Keskerakonnas on kaotajaid. Kui hindame olukorda järgmisel aastal, siis kas ei või olla, et Jüri Ratas on kõige suurem kaotaja?" küsis Soonvald. Ta märkis, et kaotaja kriteeriume võib olla erinevaid. "Aga poliitilisel maastikul Reformierakond on olemas, Keskerakond on olemas, EKRE on olemas, aga sotsid? Kui (Keskerakonna nimekirjas riigikokku valitud, aga seal sotsidega liitunud - toim.) Raimond Kaljulaid poleks vilistanud Tallinnas Vabaduse väljakul uute busside tseremoonial, siis mida me teaksime sotsidest? Ma arvan, et löök, mile sotsid said, oli väga suur. Sotsid pole pildile saanud pärast valimisi," leidis Soonvald.
"Tõsi, aga sotsid pole ka ise kunagi valitsust moodustanud, nad on alati olnud väiksem partner. Aga kui minna Reformierakonna kui kaotaja juurde, siis nemad on ka erakond, mis kaotab liikmeid, väga olulisi liikmeid, kes on öelnud, et ei taha opositsioonis passida ja lähevad parem eraettevõtlusesse. Ja kuuldavasti ei ole lahkumised veel lõppenud," jätkas Šmutov. Ta tõi lahkujate seas esile reformierakondlasi Remo Holsmeri, Kalle Pallingu, Arto Aasa ning lisas, et võimalik lahkuja võib olla ka Taavi Rõivas. "Kõige raskem, mida asendada, on ajud, mõtlemisvõimelised inimesed. Kui neid ei ole, nad leiavad endale uued väljakutsed, siis seetõttu ma näengi Reformierakonda kõige suurema kaotajana," rõhutas Õhtulehe peatoimetaja.
Kallas tegi valimiste ajal vigu
Arutledes selle üle, miks Reformierakonna esimehest Kaja Kallasest ei saanud peaministrit, leidis Ojakivi, et üks põhjuseid, miks sündis praegune valitsus, oli see, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas sai aru, et kui Reformierakond taas võimule lasta, siis pikas plaanis ei ole see Keskerakonna huvides.
"Kas nõustute, et Kaja Kallase roll selles, et ta ei saanud peaministriks pole oluline, küsimus on Reformierakonnas?" küsis Ojakivi.
Kallas oleks võinud valimiste võitmise järel käitud alandlikumalt, leidis Soonvald. Ta tegi vea, kui arvas, et tema on valimiste võitja ja kõik hakkavad ümber tema käima, lisas Delfi ja EPL-i juht. "Ta ei arvestanud, et kuskil on veel erakondi, kes omavahel kokku lepivad. Kui ta oleks esimestele kohtumistele kaasa võtnud inimesi, kes on varem valitsusi moodustanud, kes pole nii arrogantse ja ülbe mainega, kes oskavad teisi kuulata ja nendega arvestada, siis võiks meil täna olla Keskerakonna ja Reformierakonna liit. Aga kõik need teeotsad, kus oleks olnud võimalik pöörata, tegi Kaja minu arvates valesti," rääkis Soonvald.
"Mina ei suuda selles Kaja Kallast süüdistada. Kui Isamaa ütleb, et tahab pensionireformi, siis neil oli selleks ainult üks tee," viitas Šmutov Isamaa otsusel eelistada Reformierakonnale liitu Keskerakonna ja EKRE-ga.
"Kas mitte ei olnud Kaja Kallase üks viga ka EKRE välistamine ja valimiste hommikul öeldu, et tema esimene eelistus oleks koalitsioon Isamaa ja sotsidega?" leidis Ojakivi.
"Üks viga oli ka see, et talle ei öeldud, et ei saa kohe esimesel kohtumisel Keskerakonnaga hakata punaseid jooni tõmbama. Polnud tark öelda, et mingeid asju me kindlasti tegema ei hakka," lisas Soonvald. "Ilmselt olid Ratasel kaks olulist telefonikõnet (Isamaa- esimehele Helir-Valdor) Seedrile ja (EKRE esimehele Mart) Helmele juba varahommikuks tehtud," tõdes ta valimistejärgset hommikut kommenteerides.
Ojakivi märkis ka, et Ratas oleks pidanud Reformierakonnaga valitsusse minnes oma eelmise valitsuse vigu tunnistama, mida ta arusaadavalt ei soovinud teha.
Keskerakond kaotas hääli Kohtla-Järve gümnaasiumi keeleteema tõttu
Rääkides valimiste-eelsest ajast, leidsid ajakirjanikud, et üheks keskseks teemaks tõusis kampaanias eesti keele küsimus ning sellest kaotas peamiselt Keskerakond.
Ojakivi tõi välja, koolihariduse keele teema sai laiemalt valimiste eel teemaks juba eelmisel sügisel, kui selle avapauguks olid Eesti 200 plakatid Tallinna kesklinnas. "Ilmselt maksis Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele teema Keskerakonnale valimiste võidu võimaluse - kuna pahandati nii Ida-Virumaa (venekeelseid) valijaid kui ka eestikeelseid valijaid," leidis Ojakivi.
"Minus silmis Kohtla-Järve kaasus muutus palju rohkem kui Eesti 200 aktsioon. Selles nähti eriti Isamaa võimalust Keskerakonnale ära teha. See võis maksta Keskerakonnale mõned kohad, positsiooni riigikogus läbirääkimiste-positsiooni mõttes," tõdes Soonvald. "See teema põles väga ereda leegiga, kuigi praegu inimesed tänavalt selle sisu enam ei mäletagi. Tundus, et kas Isamaa või keegi teine mängis väga osavalt neid kaarte, võttes Keskerakonnalt hääli, kuna see sai üle Eesti enneolematu kajastuse," lisas ta.
Šmutov tõi välja, et tema hinnangul toodi viimasel valimiste-eelsel debatil seda küsimust käsitledes esimest korda välja ka riigireetmise teema, mis seoti ära kaitseküsimustega.
"Minu jaoks on Kohtla-Järve kaasus varakevadel väga sarnane apteegireformiga - tohutult retooriline, küsitakse retooriliselt maailmaparanduslikke küsimusi," märkis Soonvald.
Toimetaja: Mait Ots