PPA: vaikijad ei näe vajadust kalduda äärmustesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti ühiskonnas on nn vaikijate grupp, kes mõistavad, et maailm ei toimi mustvalgelt ning kes ei näe vajadust kalduda äärmustesse, ütles politsei- ja piirivalveameti teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Pärtel Preinvalts.

Maarahva demokraatia õpipoisiaeg sai ilmekalt nähtavaks selle aasta suurfilmis "Tõde ja õigus". Tasapisi arenes kohtumõistmise kõrval ka ajakirjandus ja ühes sellega avalik mõtteruum. Tegelikult pole "Tõe ja õiguse" aegadest palju muutunud, lihtsalt on teised Andresed ja Pearud ning kogu debatt on kandunud virtuaalsesse ruumi ehk internetti, kus äärmuslikud mõtteavaldused saavad õige hoo, vahendas "Aktuaalne kaamera" aastat kokkuvõtvas saates.

Sellel, kui need vaimsed harjutused kanduvad füüsilisse ruumi, võivad olla katastroofilised tagajärjed. Tähtis on hoida silma peal hetkel, kus tekib vägivallaoht. Seda teeb tänapäeval Eesti riigis politsei. See on töö, mis jääb suuresti avalikkuse eest peitu. Politsei kogub hoolikalt mõttekilde, mis võivad olla sädemeks vägivallale.

Moodsa ühiskonna üha teravam probleem on äärmuslus, mis idaneb avalikust mõttevahetusest.

"Pigem kujuneb sellest olukord, kus üks äärmuslus annab kütust teisele äärmuslusele sellepärast, et paber ja sõna kannatab kõike, onju. Seetõttu need on veel kohutavalt kirglikud. Selle pealt on võimalik ennast uuesti laadida ja mida rohkem me teineteist laeme, mida rohkem kaks poolust teinetest laevad, seda kaugemale nad teineteisest lähevad ja, mis seal salata, ühel hetkel hakkab rolli mängima see, et kes siis kõvemini midagi ütleb," kirjeldas Preinvalts.

"Siis me oleme abstraktselt jõudnud mingisse kohta, mingisse seisundisse, kus see, kuhu me oleme jõudnud, meid enam ei rahulda ja me tagasi vaadates näeme, et oleme ära kasutanud kõik peale vägivalla," lisas ta.

Teravad vastasseisud pole õigupoolest midagi uut. Juba 19. sajandil olid vastakuti Jannsen ja Jakobson ning üpriski kirglik saksa- ja venemeelsus. Vastasseisud kandusid ka lõpuks vabariigi loomise aega, mis suudeti ülla eesmärgi nimel siiski ületada.

Kirjandusteadlase Maarja Vaino hinnangul on tänapäeva Eestis suuremad vastasseisud ilmselt progressiivse ja konservatiivse ellusuhtumise vahel ning ratsionaalsuse ja emotsionaalsuse vahel.

"See on näiteks igasuguste äriprojektide puhul tavaliselt see, mida esile tuuakse - ühed inimesed soovivad ratsionaalselt midagi ehitada, nii-öelda äri ajada, teised on oma emotsionaalsusega tee peal ees," selgitas Vaino.

Nüüd kerkivad uued teemad, mida analüütikud üritavad mõista. Selgub, et kahe põkkuva vaate või äärmuse vahele võib tekkida kolmas jõud, keda vastasseis tugevalt häirib. Ka nõnda süttib vägivald, tekib hoopis uus kriis, mida on raske ohjata.

"Kliimaäärmuslus on viimasel ajal väga kõvasti nii-öelda populaarsust kogunud. Väga huvitav on seda kõrvalt vaadata, teiste riikide näidetel. Täiesti tavalised inimesed, kellel ei ole võib-olla mitte mingisugust õiguskaitseorganitele huvipakkuvat profiili, tulevad tänavatele, halvavad majanduskeskusi, infrastruktuuri. Põhjus selleks on tegelikult väga üllas: kliima soojeneb. Aga pärast, mida see kaasa tõi - tõi tegelikult vägivalla sellepärast, et tavalised inimesed tänavalt sekkusid, sest neil oli vaja jõuda tööle või lasteaeda või matustele või pulma. Kuna nad seda teha ei saanud selle sama äärmusrühmituse pärast, siis loomulikult, ühiskond hakkas ise reguleerima ennast ja see on see, mida me tegelikult ei taha. Me ei taha seda sellepärast, et sellisel juhul ei kehti seal tingimata mingi seadus," selgitas Preinvalts.

Ühiskonnas on olemas ka n-ö vaikijate grupp, kes ei vali pooli.

"Meil on olemas vaikijate grupp, kelle maailmapilt on pigem hallides toonides. Mitte depressiivselt hallides toonides, vaid inimene saab aru, et asjad maailmas ei ole väga mustvalged. Ei ole absoluutset tõde. Ei ole absoluutset vale. See vaikijate hulk on pigem inimesed, kellel on kaine mõistus, kes ei näe vajadust kalduda äärmustesse," selgitas Preinvalts.

Sel aastal on Eesti õiguskaitseorganid nii mõnegi protestiaktsiooni ajal täheldanud vägivallaohtu, aga see on suudetud ära hoida. Politsei ei saa olla tsentraalne võimubastion, tähtis on märgata kohtadel. Preinvaltsi sõnul püüab politsei äärmuslusega seoses võimalikult palju tegeleda ennetusega.

"Võimalikult laiapindselt püüame tegeleda ennetusega. Ükskõik, millisel teemal, aga ka võib-olla äärmusluste küsimuste vaates," tõdes Preinvalts.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: