Ajaloolane: ühiskondlik debatt peaks keskenduma tõelistele pikaajalistele teemadele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis peaks ühiskondlik debatt keskenduma tõelistele probleemidele, mis tuleb lähemate aastakümnete jooksul lahendada, ütles ajaloolane Aro Velmet.

Selle aasta üheks põhiteemaks kujunes kliimakriis. Üht võimalust selle lahendamiseks peetakse teadusraha suurendamist, vahendas "Aktuaalne kaamera" aastat kokku võtvas saates.

"Meie väikese rahva seisukohalt oleks huvitav, kui mõni eestlane oleks inimene, kes nii-öelda maailma ära lahendab. See oleks ju väga uhke tunne ja miks mitte ei võiks olla. Meil on tarkasid inimesi, häid teadlasi," rääkis lavastaja Karl Koppelmaa.

"Mida rohkem raha teadusesse läheb, seda ilmselt helgem tulevik meil on või seda kiiremini see helgem tulevik meile kohale ka jõuab," lisas ta.

"Et meie ühiskondlik debatt keskenduks nendele tõelistele probleemidele, nendele pikaajalistele probleemidele, mida me lahendame veel järgmised kümme, 20, 50 aastat, siis vastus on see, et me peame tugevdama neid institutsioone, mis lasevad meil nendest probleemidest rääkida ja neid probleeme mõista," rääkis Aro Velmet.

Siin mängib Velmeti sõnul olulist rolli hästi õlitatud teadussüssteem ja tugevad üldhariduskoolid.

Ometi pettusid teadlased lõppeval aastal, kui teaduse rahastamine ei kasvanud lubatud ühe protsendini SKP-st. See tõi haritlaskonna tänavatele meelt avaldama.

"See, kuidas Tartu ülikooli, tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli tulemused rahvusvahelistes mõõdikutes on aasta-aastalt kõrgemale tõusnud, on väga muljetavaldav. Aga ma näen seda ka selles, et meil tegelikult on väga elav debatt kõikide nende teemade ümber olemas. Mõnikord tekib tunne, et poliitiliste skandaalide pinnavirvenduse alla see kõik kuidagi hajub ära," rääkis Velmet.

Ühiskondlikku debatti kujundab suuresti meedia. Velmeti sõnul ei peaks meedia teemavalikut dikteerima populistlikud poliitikud. Tema sõnul võimendatakse ajakirjanduses sageli samu teemasid, samu retoorilisi võtteid, mida päevast päeva paremäärmuslikud, populistlikud poliitikud ette söödavad.

"Siin tuleb ikkagi küsida, miks see debatt, mis poliitilisel väljal ja meedia väljal käib, on nii erinev sellest, millega me tegelikult tegelema peaksime," märkis Velmet.

Tema hinnangul loob just kvaliteetne ajakirjandus ühiskonnas mõtestatud debati.

"Meedia valida on see, kas näiteks rääkides kliimakriisist küsitakse kommentaare teadlastelt, inimestelt, kes representeerivad täpset teaduslikku konsensust, või seda küsitakse inimestelt, kes võivad olla küll teaduskraadiga, aga kes istuvad kuskil teadusliku konsensuse äärealadel. Kas ajakirjanikud teevad taustatööd ja seletavad, mis on ühe või teise inimese taust, milliste ärihuvide või poliitiliste huvidega ta võib seotud olla, seletavad lahti ka selliseid põhimõttelisi kodanikuühiskonna küsimusi nagu mida tähendab endast õigusriik ja kontrollivad fakte ka arvamusartiklites ja intervjuudes ning lihtsalt ei lase poliitikutel taastoota oma jutupunkte," selgitas Velmet.

"Mida võiks mõelda, on see, et ajakirjanduses võiks vähem proovida polariseerida mingisuguseid teemasid, sest tegelikult, ma arvan, et iga teemaga ei ole võimalik see, et on üks variant ja teine, vaid kuskil kindlasti on kolmas, neljas, viies, kuues. Tähendab, et see pilt on palju segasem," rääkis Koppelmaa.

Nii tekivadki Koppelmaa sõnul lihtsustatud infokillud, mis ei paku keerulistest poliitilistest küsimustest mitmetahulist pilti.

Koppelmaa sõnul on samal ajal ka poliitiline kultuur muutunud käredamaks ja ühiskonnas oleks justkui pinged paisu tagant välja saanud.

"Lähiaastate mõttes võiks natukene maha rahuneda, natukene pidurdada seda asja. Kui on küsimus, et mis siis juhtub, kui praegune poliitiline situatsioon saab normaalsuseks - ma arvan, et ta on mingil määral juba normaalsus - ja teistpidi, kas ta siis on halb või on ta loomulik protsess. Võib-olla ongi see, et me peamegi praegu natukene omavahel tülitsema, vaidlema, olema eriarvamusel ja siis jõuame selle tulemusel jälle mingisuguse teesi ja antiteesi sünteesini," arutles Koppelmaa.

"Aktuaalne kaamera" küsis ka noortelt, mis on need tulevikuteemad, millega peaks juba praegu tegelema.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: