Karl Soonpää päevik 8. ja 9. jaanuaril 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 8.-9. jaanuaril 1940 oma päevikusse:

8. I. Vab. Val. koosolek kl. 17–1. Laidoner on saanud teateid Soomest. Soomlased on hävitanud veel teise diviisi Suomissalmi ümbruses, võttes 102 srtk., üle 40 tanki j.n.e. Nii oleks nad seal hävitanud terve korpuse venelasi. Vene korpuses on ca 30.000 meest.

Soomlaste meeleolu olevat hea. Lootvat kindlasti vastu panna kevadeni, kuigi nende arvates Vene koondavat Soome frondile uusi vägesid Siberist ja mujalt. Loodetavat läbi saada ka sõjavarustusega. Toitainetega varustatud kuni uue lõikuseni. Nad olevat senni väljastpoolt vähe abi saanud: Inglismaalt 30 lennukit, Ameerikast – 10.

Kas need juba tegevuses, ei tea. Olevat tellitud olnud enne sõda. Boforsilt olevat kahureid suuremal arvul. Rootsist 1500 vabat. ja 60.000.000 R. krooni Rootsi töösturitelt.

Rootslased kavatsevat saata 35.000 vabatahtlikku, üles annud senini ainult 15.000. Rootsi ja Norra põhjaosades olevat kommunistlist meelsust palju töölisringkonnis. Soomes eneses aga kõik rahvakihid ühinenud. Venelased polevat õhust suurt pommitanud, kuna esimestel sõjapäevadel ettevõetud pommirünnakud Helsingile olevat tekitanud viha Vene vastu.

Ka kardetavat, et Soome võib pommitada Leningradi. Ka olevat Helsingis varjendeid tarvilikul määral, sest senni olevat venelased visanud õhupomme, kergemaid – 20–50 kg. raskusega –, mille eest varju saab ka 4–5-kordsete majade keldrites. Kevadel oodatavat Läänes pöördelisi sündmusi ja seni suudetavat vastu panna.

Soomlased on üles näidanud suurt organiseerimise võimet. Vene sõjaplaan – kõigist külgedest pääle marssida Soomele, nagu tegi Saksa Poolaga – näib äpardunud olevat.

Eelarve puhul Sepp palub seisukohta, kas suurendada eelarvet tuntuvalt üle käesoleva aasta ulatuse? Nõudmisi oli 165 milj., kommisjon kärpis 111 milj. peale. Proteste 22 milj. President tungib ägedalt kallale eelarve arutamise viisile – mitte ministrid pole peremehed, vaid eelarvekommisjon!

Ministrid ei saa omi kavatsusi täide viia. Näit. Vana-Võidu kool, Friedenthali maatükk j.n.e. Peaks peale seaduslikkude nõuete rahuldamist andma ministeeriumidele algatuste tarvis teatavad summad – nii palju kui jätkub, millega siis ka midagi plaanikindlalt läbi viia saaks.

Tähendan, et puudusi on tõesti meie eelarve läbivaatamise korras. Ministeeriumis iga direktor tahaks küsida nii palju, kui meelde tuleb, et tal oleks pärast enese pealt vastutuse veeretamiseks öelda: näed, nõudsin, aga ei antud.

Niiviisi kujunesidki lausa täitmatud nõudmised – 165 milj. Ometi peaks igale ressoorile selge olema, et 60% võrra meie oma eelarvet suurendada ei või – seda ei kannaks meie rahaturg välja, sest välislaenu peale lootust vist ei ole.

Mida aga eelarvesse küll peaks võtma, on ehituskrediite: kui see tegevus kokku kuivab, tekkib raskusi, mis mõjutavad ehitus- kui ka ehitusmaterjalide alal tegelevate meeleolusi – see oleks ebasoovitav. Või saab avalikku ehitustegevust edustada asutiste kaudu, kellel selleks osa raha olemas, nii et see eelarvet ei koormakski?

Laidoner arvab, et võiksime eelarvet suurendada: kui mitte 165 milj. peale, siis 130 milj. peale, rahuldades kõik protestid. Ükski riik ei tule sõjaoludes välja endiste kuludega – ime, kui meie seda võiksime. Jürima pooldab ka suurendamist produktkrediitide alal. Sellel aga piir – ei tohi inflatsiooni tekitada. Uluots arvab, et peab tulude ja katte võimalust enne kaaluma kui eelarvet suurendada.

9. jaan. Centumis 20.45–24.45. Mängisime ka bridge'i – Assor, Talts, Teas ja mina (+ 12 X 30).

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: