Galerii: Narvas tähistati Vabadussõja relvarahu aastapäeva
President Kersti Kaljulaid viibis reedel Narvas, kus tähistati 100 aasta möödumist Vabadussõja lahingutegevuse lõppemisest ja mälestati sõjas langenuid.
Aastapäeva tähistamine algas Peetri platsil piduliku rivistusega. Kell 10.30 meenutati Vabadussõjas langenuid üle-Eestilise vaikuseminutiga, millele järgnes riigipea sõnavõtt.
President tuletas Narvas peetud kõnes meelde, et Eesti on kaitsmist väärt ning et Eesti on kaitstav ka ülekaaluka vaenlase vastu ja lootusetuna näivas olukorras. "Edu pandiks on meie endi tahe, julgus ja otsustavus. Samas ei tohi me unustada, et Eesti edukas kaitsmine on meie väiksust ja asukohta arvestades võimalik vaid liitlaste ja sõprade abiga."
"Liitlassuhete hoidmine nõuab vaeva ja hoolt kõigilt poliitikutelt, diplomaatidelt ja sõjaväelastelt. Selles küsimuses pole aeg 100 aasta jooksul teinud mitte ühtegi korrektiivi. Ilma liitlasteta poleks me võitnud Vabadussõda. Ilma liitlasteta ei saa me ka täna, kui siin Peetri platsil seisavad 1. jalaväebrigaadi rivis ka Briti sõjamehed," ütles riigipea.
Presidendi sõnul on Narva üks äraütlemata hea ja õige koht, kus relvarahu aastapäeva tähistada. "Sest just Narva linnas tunduvad põimuvat mitmed Vabadussõja loo läbivad ja iseloomulikud jooned," lausus president Kaljulaid.
President meenutas, et Narva on alati olnud koduks paljudele rahvustele. Samamoodi oli mitmerahvuseline ka 1918. aastal sõtta läinud Eesti Rahvavägi, kus eestlaste kõrval võitlesid ja hukkusid kõigi Eestis elanud rahvaste esindajad – venelased, sakslased, juudid, rootslased. "Sest ka Eesti iseseisvusmanifest algas pöördumisega kõigi Eestimaa rahvaste poole ning lubas võrdset kohtlemist kõigile kodanikele rahvusest, usutunnistusest või poliitilisest ilmavaatest hoolimata. Vabadussõda oli kõikide Eesti inimeste ühine võit. Vabadussõda ja 20 aastat omariiklust tõestasid, et kõigi Eesti inimeste õigusi ja heaolu suudab kaitsta just vaba, iseseisev ja demokraatlik Eesti riik."
President Kaljulaid asetas ka pärja Siivertsi kalmistul asuvale Vabadussõja mälestusmärgile.
Peetri platsil marssivale 1. jalaväebrigaadile oli tähtis üritust pidada just Narvas - pärast Vabadussõda oli Narva 1. jalaväerügemendi kodulinn. Koos Eesti kaitseväelastega marrsisid reedel Narvas ka Briti sõdurid.
"Liitlased toovad endaga kaasa väga suure hulga selliseid võimekusi, mille soetamine Eestile endale antud ajahetkel käiks üle jõu. Aga nende kohalolek nende võimekustega annab meie sõduritele, kaitseväelastele võimaluse juba õppida tundma, kuidas teatud tehnoloogiaid või teatud relvasüsteeme ära kasutada," selgitas 1. jalaväebrigaadi ülem Vahur Karus.
28. novembril 1918 alanud Vabadussõja lahingutegevus lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 kehtima hakanud relvarahuga.
Piduliku rivistuse Narvas korraldas 1. jalaväebrigaad koostöös Narva linnavalitsuse, Kaitseliidu ja teiste jõustruktuuridega.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael, Jüri Nikolajev