Galerii: Vabadussõja relvarahu tähistamine Tallinnas ja Haapsalus
Reede ennelõunal tähistati Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil saja aasta eest kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu, et mälestada neid eestlasi ja välismaalasi, kes sõjas võitlesid ja oma elu Eesti vabaduse eest andsid. Aastapäeva tähistati ka Haapsalus.
Saja vaikusesekundi vältel helistati kõikides Eesti kirikutes kirikukellasid, hüüdsid veduriviled ja laevapasunad, raadiotes oli vaikuseminut.
Mälestustseremoonial kõnelesid kaitseminister Jüri Luik ning Tallinna Reaalkooli ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindajad, eestpalve pidas Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeritus Andres Põder.
Haapsalus mälestati vabadussõjas võidelnuid lossiplatsil asuva läänlaste vabadussamba juures. Kell 10.30 peeti samasugune tseremoonia kõigi Läänemaal olevate vabadussõja mälestusmärkide juures.
Relvarahu 100. aastapäeva mälestati ka Tartus. Kalevipoja monumendi juurde tõid pärjad Tartu linna ja Kaitseliidu Tartu maleva esindajad ning 100 sekundi jooksul helisesid Tartu kirikute kellad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Põlluaas: Vabadussõjas nähtud vaprust ja iseseisvuspüüet läheb vaja ka nüüd
Riigikogu esimees Henn Põlluaas rääkis reedel Nõmme Rahu kirikus Vabadussõja vaherahu ja Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul peetud kõnes, et sõjatandril nähtud julgust, vaprust ja kustumatut iseseisvuspüüet läheb vaja ka nüüd, mil relvade vaikimisest on möödunud 100 aastat.
"Täna, täpselt 100 aastat tagasi vaikisid relvad ja hakkas kehtima vaherahu Eesti Vabariigi ja bolševistliku Venemaa vahel," ütles Põlluaas. Vaherahu pikenes kuu aega hiljem Tartu rahulepinguks, mis omakorda lõpetas kogu sõjategevuse.
"Lahinguväljade lõputu mürin peatus ja ühtäkki muutus kõik nii vaikseks. Kuid selles vaikuses oli suur jõud … Jõud, mis viis meid omariikluse stabiliseerumiseni," märkis riigikogu esimees.
Põlluaas avaldas Vabadussõjas osalenutele ja langenutele tänu meie omariikluse eest. "Me lubame olla neile meestele ja naistele väärilised ja kaitsta oma riiki ja rahvast. Vajadusel ka relv käes, nagu tegid meie vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas ja metsavennad veel pikki aastaid pärast seda," rääkis Põlluaas.
"Just julgust, vaprust ja kustumatut iseseisvuspüüet nägime Vabadussõja tandritel. Kõike seda vajame me ka nüüd, kui relvade vaikimisest meie rinnetel on möödunud 100 aastat," lisas Põlluaas.
Riigikogu esimees ütles ka seda, et me peame olema tugevad ja hoidma kokku. "Üksmeelel ning koos oma sõprade ja liitlastega, tagame me oma riigile ja rahvale stabiilsuse ja püsiva rahu."
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust siiski uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi