Riigikontrolör: sotsiaalministeerium lööb haiglate kriisivalmidusele käega
Riigikontrolör Janar Holm märkis, et riik ei võta kriisideks ettevalmistamist piisavalt tõsiselt ning on riigikontrolli märkuseid eiranud.
"Läks vaid kaks ja pool kuud, et oktoobrikuise tormi õppetunnid kaotaks oma põnevuse ja pakilisuse. Eilne päev tõi teateid, et sotsiaalministeerium valmistub kiirabi ja haiglate oluliste kriisivalmiduse nõuete täitmist tervelt kolme aasta jagu edasi lükkama. Alles poolteise aasta eest kehtestas sotsiaalministeerium nõuded haiglate ja kiirabi toimimise tagamiseks kriisiolukorras. Aega selleks, et iseenda seatud latt ületada, oli piisavalt. Määruse olulised nõuded jõustusid 1. jaanuaril 2020, kuid mida pole, on valmidus," kirjutas Holm blogipostituses.
Holm rõhutas, et olulisemad neist kriisivalmiduse nõuetest kiirabile ja haiglatele tähendavad võimet ja valmisolekut hoida kesk- ja regionaalhaiglaid töös 72 tundi ning kohalikke ja üldhaiglaid vähemalt 16 tundi pärast olulise teenuse katkestust. "See tähendab, et katkegu elekter, kadugu andmeside, lõppegu veevarustus või tulgu tulekahju, elutähtis teenus peab jätkuma. Haiglad on kohustatud ravima, kiirabi peab aitama," kirjutas Holm.
"See võib olla kriisiolukorras elu ja surma küsimus. Arvan, et ükski Eesti inimene – ja ka ükski valitsuse liige – ei soovi, et tema või tema lähedased satuks haiglasse hetkel, mil haigla toimimine pole tagatud, sest väljas on torm või ühiskonnaelu on mõjutamas mõni muu vapustus. Pole mingit garantiid, et lähema kolme aasta jooksul taolist olukorda ei teki," lisas Holm.
Holm viitas, et riigikontroll juhtis tähelepanu sellele, et toimepidevus pole tagatud, 2018. aasta juunis ning tegevust ei sellele järgnenud. "Tuletasime haiglavõrgu toimepidevuse tagamist meelde taas mullu oktoobris. Nüüd näeme, et mingi tegevus siiski järgnes. Paraku on selleks sotsiaalministeeriumi tegevuseks määruses toodud nõuete rakendamise edasilükkamine, viidates, et valitsus ei ole selleks vajalikku raha riigi eelarvestrateegiasse kavandanud," sõnas Holm.
Holmi sõnul on peamine küsimus kütusetagavaras ja elektrigeneraatorites, mis tagavad autonoomse toite sõltumata välistest šokkidest. "Lükates määruse "Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded" rakendamise ülehomse varna, kipub sotsiaalministeerium näima pigem käega lööjana või hea õnne peale lootjana," nentis ta.
Holm kutsus üles hankima vähemalt mingi osa vajaminevast kütusevarust ning generaatoripargist. Tema sõnul mõjub Eesti riigi võimekuse ebaõiglase karikatuurina, et Võru haiglas toimiv nõukogudeaegne ja väidetavalt tankilt pärinev mootor on jätkuvalt parim ja kindlaim lahendus tagada elektri olemasolu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov