Põlluaasa sõnul võiks riigikogu liikmetel olla assistendid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui Lätis on igal seimisaadikul oma assitent ja Rootsis eraldi büroo, siis Eesti parlamendi saadikud peavad üksi hakkama saama nii jooksva sekretäritöö kui ka jurdiiliste tekstide koostamisega. Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa (EKRE) sõnul on tööd saadikutel nii palju, et üksi jõud sellest üle ei käi ja seetõttu oleks mõistlik, kui nad võiksid endale saada riigipalgalise abilise.

Juba 13 aastat tagasi leidsid riigikogulased, et nad vajavad isiklikke abilisi. Sellele plaanile tõmbas kriipsu peale 2009. aasta majanduskriis. Riigikogu spiiker Henn Põlluaasa sõnul oleks abilisi siiski vaja, et tõsta riigikogu töö kvaliteeti. Varem abiliste palkamist mõttetuks pidanud Põlluaas on nüüd teist meelt, sest saadikutel on töid ja tegemisi palju ja ilma abiliseta on raske tööd korralikult teha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On näha, et see annaks üsnagi palju riigikogu liikme sisulisele tööle ja kvaliteedile kaasa. Väga palju peab riigikogu liige tegelema n-ö sekretäri tööga ja nõuniku tööga, selle asemel saaks oma aega sisukamalt täita," leidis Põlluaas.

Oma arvamust sel teemal on muutnud ka suurima opositsioonierakonna juht Kaja Kallas, kes varasemalt on olnud kindlalt abiliste palkamise poolt.

"Praegu, kus meil on olukord, kus valitsusest praktiliselt eelnõusid ei tule, opositsiooni eelnõud hääletatakse maha, siis praegu see töö nii konti ei murra, et abilisi lisaks vaja oleks," sõnas Kallas.

Samas möönis ta, et juriidilised tekstid on aina keerulisemad ja paljud saadikud ilmselt vajaksid nende mõistmisel abi.

Keskfraktsiooni juhi Kersti Sarapuu hinnangul oleks mõistlikum palgata fraktsioonidesse pädevaid nõunikke.

"Mitte ei peaks igal saadikul olema oma abiline, ka need vajavad alati head professionaalset taset, eksperdivõimet, aga niisuguseid abilisi on esiteks väga raske leida, teiseks see läheb väga kulukaks riigile," ütles Sarapuu.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti arvates peaksid eelnõudest aru saamisel hätta jäävad saadikud ennekõike saama tuge kas fraktsiooni või riigikogu komisjoni nõunikelt, keda, tõsi küll, võiks olla ametis senisest enam.

"Esimese hooga me võiksime jõuda selleni, et kõik riigikogu liikmed teevad ikkagi korralikult tööd ja me tegeleme parlamentaarse debati kvaliteedi tõusuga. Nii et me teeme siin sisulisi otsuseid," lausus Sikkut.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi arvates on abiliste palkamise teemal ennatlik rääkida, esmalt tuleks paika panna parlamendi ja täitevvõimu vahekord.

"Parlament peab siis langetama tõsise riigifilosoofilise otsuse. Kui ta tahab, et parlamendi roll oleks oluliselt suurem, siis me peame ennem poliitilisel tasemel selle otsuse tegema ja siis on alles mõtet, kuidas tehniliselt parlamenti tugevdada," rääkis Seeder.

Abide palkamiseks oleks vaja seadust muuta. Samas seda riigikogu praeguses koosseisus arutatud ei ole.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: