Kosovos laenuäri pidanud eestlased jäid ootamatult litsentsist ilma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Balkanimaades tegutsev Eesti omanikega väikelaenufirma IuteCredit jäi Kosovos ilma litsentsist ja nende ettevõtte suhtes alustati likvideerimismenetlust. Omanike sõnul ei saa välistada ühtki stsenaariumi, sealhulgas ka katset ettevõtet kaaperdada.

Väikelaenufirma Iute Credit Europe AS alustas tegevust 2008. aastal ja töötab Balkani poolsaarel kuues riigis, mille hulgas on ka Kosovo. Seal alustas ettevõte tegevust 2017. aasta oktoobris.

Iute Crediti üks omanikke Tarmo Sild rääkis ERR-ile, et Kosovo äri on ainult osa kogu IuteCrediti grupist, millel on kokku üle poole miljoni kliendi. Kosovos tegevuse alustamisele eelnes põhjalik litsentsimenetlus, kuid eelmise aasta 6. detsembril võeti neilt ootamatult litsents ära. Firma, mis oli selleks hetkeks üles ehitanud 12 miljoni eurose laenuportfelli, sai sellest teada meedia vahendusel.

Otsuse motiivid IuteCreditit ei rahuldanud ning selle originaali Silla sõnul ettevõttele esitatud ei ole.

"Asja juures on kõige häirivam see, et ei võetud mitte ainult litsentsi, vaid alustati ka likvideerimismenetlust. Keskpanga poolt tuli likvideerija, kes võttis üle pangaarved, ruumid ja dokumendid ning hakkas ise majandama. Täna ei saa välistada ühtki stsenaariumi alates keskpanga heast tahtest, mis on jäänud põhjendamata, aga halvimal juhul ka ettevõtte kaaperdamist Vene stiilis," lausus Sild.

Ta lisas, et Kosovo keskpanga otsuses on toodud kaks põhjust. Esiteks, et IuteCredit annab laene kallimalt, kui nägi ette nende 2017. aastal esitatud äriplaan. Ettevõtte vastuväite kohaselt ei sätesta aga Kosovo seadused, et ettevõte peab omaenda äriplaani täitma, lisaks pole ka seadust, mis ütleks, milline peab olema välja antavate laenude intressimäär või milline on selle ülempiir.

Sild rõhutas, et tegelikult on nende laenude intressimäär võrreldav Eestis kohaldatavate intressimääradega. Näiteks tüüpilise laenusumma, 500 euro puhul üheks aastaks, mis on veidi rohkem kui kohalik keskmine kuupalk, on laenu igakuine tagasimakse umbes 57 eurot ja kogu tagasimakse seega 12x57 eurot. Kosovos ei ole keelatud anda laene krediidikulukuse määraga 58-59 protsenti aastas.

Ta märkis, et on ka pärast tegevusloa saamist Kosovo keskpangale kohendatud äriplaane esitanud ning plaanidega on paratamatult nii, et neid tuleb vastavalt asjaoludele kohandada.

Teise põhjusena tõi keskpank välja lause, et nad on saanud julgeolekuorganitelt informatsiooni, et IuteCrediti aktsionär ei ole sobiv.

"Mul pole mingit infot, mida see tähendab - mis on see julgeolekuorgan ja mis on see info. Aktsionär on sama, mis siis, kui litsents anti. Aktsionär ja tema tegevus on seni sobinud kõigile teistele Balkani riikidele alates Bulgaariast ja lõpetades Albaaniaga ja võin kindlalt väita, et meie tegevus vastab kõigile nõuetele, sealhulgas rahapesunõuded. Meie võlakirjad on noteeritud Frankfurdi börsil ja me ei tegele rahvakeeli öeldes mingi jamaga. See lause on lihtsalt läbipaistmatu," tõdes Sild.

Tema sõnul on see juriidiline vaidlus, mida tuleb pidada rahvusvahelises vahekohus investorite kaitseks. Teiseks ei ole ettevõte Silla sõnul kaotanud lootust, et neil õnnestub litsents taastada ja töö käigus kõrvaldada põhjused, mis tingisid otsuse vastuvõtmise.

"See asi saab kindlasti korda, sellepärast ma ei muretse. Mõtlen aga, kui ruttu see korda saab ja kas läbi vahekohtu. Ja on ka võimalus, et ka sellisel juhul me selles riigis oma tegevust ei jätkagi või saab see korda mingisugusel muul seaduslikul viisil, mis pooli rahuldab. Meie vaatest ilmselt tähendab see litsentsi taastamist," rääkis Sild.

Kui suuri kulusid IuteCredit juhtunuga seoses kannab, sõltub tema sõnul sellest, kui mustad prillid ette panna. Halvimal juhul 14 miljonit eurot ehk raha, mis nad on Kosovosse investeerinud. Üle 12 miljonit sellest moodustab laenuportfell ja alla kahe miljoni investeeringud varadesse ja tegevusse.

Lisanduvad potentsiaalsed saamata jäänud tulud ehk kümned miljonid eurod ning ka tasu, mis kulub juristidele, advokaatidele ja audiitoritele, kes praegu asjaga tegelevad.

IuteCredit on abi saamiseks pöördunud ka Eesti ametkondade poole. Eelmisel reedel saatis Sild abipalve rahandusminister Martin Helme nõunikule Kersti Krachtile, kuid abi on küsitud ka välisministeeriumilt.

Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ütles ERR-ile, et kuna tegemist on Eesti kodanikule kuuluva ettevõttega ja ta on ministeeriumi poole pöördunud, siis soovivad nad teada, milles seisnevad Kosovo ametivõimude etteheited.

"Edasised sammud otsustame siis, kui oleme saanud Kosovo poolelt vastuse, mida seni veel ei ole," lisas Saks.

Silla sõnul on sellest väga palju kasu, et Eesti ametkonnad samuti Kosovoga juhtunu teemal on suhelnud, sest see on väike riik, kus palju põhineb sellel, kes keda tunneb ning kõige enam sellel, et nende riiki üldse tunnustataks, sest tegu on alles väljakujuneva keskkonnaga.

IuteCredit Europe'i konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt kasvas nende netotulu 2018. aastal 150 protsenti ligi 19 miljoni euroni, puhaskasum aga suurenes 7,26 miljoni euroni. Puhaskasumi marginaal oli 22 protsenti ja laenuportfelli puhasväärtus 48 miljonit eurot.

Ettevõtte omanikud on Alarmo Kapital OÜ kaudu Tarmo Sild, Kristi Sild ja Allar Niinepuu.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: