Viljandi linn laieneb keskusest Karksi-Nuia suunas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Olav Remmelkoor.
Olav Remmelkoor. Autor/allikas: SCANPIX/SAKALA/ELMO RIIG

Viljandi linn müüb hoonestusõigust kümne hektari suurusel endise sõjaväeosa alal, kuhu lähiaastail kerkib kuni 100 eramut ning ka kortermaju mahutav Järveotsa elamurajoon.

Viljandi linnaarhitekt Olav Remmelkoor selgitas, et ette on nähtud krundid nii eramutele, kortermajadele kui ka ühiskondlikele hoonetele.

"Kogu see maa-ala mahutab 100 ühepereelamut, pluss Riia maantee äärsed korterelamud. See on endise sõjaväeosa maa-ala, kus linn asus 2018. aastal vanu hooneid lammutama. 2019. aastal ehitati kruuskatendiga teed valmis. Kui nüüd valdav osa kruntidest saavad müüdud, siis ka teed lähevad asfaldikatte alla ja tulevad äärekivid."

Remmelkoor lisas, et Järveotsa elamurajooni on arendatud etapiviisi. 2018. aastal pandi müüki esimesed kümme kõige järvepoolsemat krunti.

"Tegemist on linna maaga ja linn ei müü kinnistuid kohe, vaid seab hoonestusõiguse nii, et ehitusloa saamiseks on tähtaeg kolm aastat ja kasutusloa saamiseks viis aastat. Ja kui honed on saanud kasutusloa, siis on võimalus hoonestusõiguse omanikul kinnistu välja osta maa ostu-müügi hinnaga. Selle aasta plaan on selline, et jaanuari volikokku läheb otsustamine panna hoonestusõigusega müüki järgmine osa, 33 krunti."

Abilinnapea Kalvi Märtin ütles, et Viljandi linnasüdames pole piisavalt maad, kuhu elamuid ehitada, see ongi põhjus, miks uuued majad kerkivad linna serva.

"Täna oleme müüki pannud 16 hoonetsusõigust ja 12 nendest on leidnud huvilised. Ja kui arveatada veel seda, et selle aasta sügiseks peab saama teedele asfalt ja kõnniteedele kivi peale, haljastus tehtud, siis ma arvan, et pärast seda huvi hoonestusõiguste vastu suureneb."

Märtin lisas, et on üsna optimistlik, et kui mitte sel, siis järgmisel aastal, on enamik hoonestusõigusi omaniku leidnud.

"Kui antakse välja maatükk, kuhu saab peale ehitada, siis linna huvi on, et sinna ka elamu peale tekiks või kui on äriettevõte, siis äri- või tootmishoone. Et inimesed ei ostaks endale maad nii-öelda pensionisambaks."

Linnavalitsus on välja töötanud terviklahenduse, kuidas uus elamurajoon peaks hakkama välja nägema. Olav Remmelkoor.

"Kogu see esimeses järjekorras arendatav 50 krundiga maa-ala on jagatud kvartaliteks, kus hoonetel on erinev iseloom. Osa maju on madala kaldkatusega, osa maju lamekatusega ja järve poolne osa on rivi suurematest majadest," selgitas Olav Remmelkoor.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: