Vald tahab osa Muraste üha kasvavast õpilasperest piirivalve õppekompleksi kolida
Muraste koolipere ja lapsevanemad on mures, sest kool on jäänud kasvavale õpilasperele kitsaks, vallavalitsus pakub neile aga piirivalvest tühjaks jäänud õppekompleksi. Neljapäeval kohtuvad kooli hoolekogu ja lastevanemad ka valla juhtkonnaga.
Muraste kooli õpilaste arv on kolme aastaga kasvanud kaks ja pool korda, kolmas kooliaste ehk seitsmes kuni üheksas klass vajavad sügisest uusi ruume. Arutatud on kaht võimalust – kas ehitada kooli juurde moodul või tuua kolmas kooliaste kolm kilomeetrit kaugemale endisesse piirivalve õppekeskusse Merikülas.
Vallavanema Erik Sandla sõnul moodulite ehitamine kooli vajadusi ei rahuldaks ja valla arvutuste kohaselt tuleks see kulukam kui Meriküla õppekeskuse kohandamine.
"Täna on Meriküla spordi- ja õppehoone meil olemas, mida saame kasutada. Selle kasuks räägib ka see, et olemasolevas väga heas korras õppekompleksis on nõuetekohased ruumid õppetöö korraldamiseks, vajades üksnes veidi kohandamist vastavalt sellele, milline kooliaste neid kasutama hakkab. Kooli juurde kuuluv spordihoone ja matisaal pakuvad õpilastele ka erinevaid võimalusi," rääkis Sandla, lisades, et kui õpetajatel on vaja liikuda, siis katsub vald selle kompenseerida.
Muraste kooli hoolekogu esimees Mart Eensalu ütles, et valla arvutused ning kooli ja lastevanemate arvutused lahknevad - kulukamaks läheks hoopis kahe kooli sisseseadmine. Üheks kaalukaks argumendiks on ka juurdepääsutee, mis on suuremaks liikluseks praegu liiga kitsas.
"Päris olukord meie hinnangul on see, et vallavalitsus on vastu võtnud hoone riigilt, tasuta. Piirvalvekolledži üks lahkumise põhjusi ilmselt oli logistiline probleem, et seal oli raske kooli pidada ja nüüd ei ole leitud seal hoonele funktsiooni ja nüüd üritatakse leida funktsiooni läbi meie kooli sinna kolimise ja see ei ole tehtud kuidagi läbimõeldult," rääkis Eensalu.
Muraste kooli juht Priit Jõe on mures aga selle pärast, et kahe kooli sisseseadmine vähendab õppe kvaliteeti ja teeb koolitöö korralduse keerukaks. Näiteks tuleks olemasolevate õpetajatega muuta töölepingu tingimusi, kuna õpe peab toimuma kahes kohas. "Oleme üles ehitanud hea kaasava hariduse süsteemi, kus tunneme, et iga õpilane on toetatud. Kui kahe maja vahel õpe toimub, siis on keeruline logistiliselt see õpe korraldada," rääkis Jõe.
Otsust, kuidas kooli laiendada, pole veel tehtud. Neljapäeval kohtuvad lapsevanemad ja kooli juhtkond Meriküla õppekeskuses vallavalitsuse esindajatega, et muredele vastused saada.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi