Ida-Viru tööotsijad leiavad üha sagedamini tööd kodukohast kaugemalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Ida-Virumaa tööotsijad küsivad töötukassalt järjest sagedamini tööpakkumist kodukohast kaugemal. Nii täitub Narva hommikune rong Tallinna tööle sõitjatega.

Ida-Virumaa inimesed on olnud võrreldes mujal Eestis elavatega üsna paiksed ning eelistanud töökohta, mis on kodule lähedal. Viimastel aastatel on olukord muutunud ning nad on hakanud otsima töökohti kodust kaugemal, ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk "Aktuaalsele kaamerale".

Rong on üks võimalus, mida tööle minekuks kasutatakse. "Kui meil on olnud suuremad koondamised, siis inimesed vaatavad, kus on võimalik sama või parema palgaga töötada. Siis nad kaaluvad neid võimalusi. On erinevaid lugusid, iga inimese lugu on erinev. Paljud on öelnud, et see on andnud neile võimaluse õppida eesti keel selgeks," rääkis Teelahk.

Ida-Virumaal otsib tööd ligikaudu 6500 inimest. Suurem osa neist on keskealised oskustöölised. Teelahk ütles, et kergem oleks sõita Tallinna tööle siis, kui rong sõidaks Narvast pealinna tunni ajaga. Esialgu on see veel unistus ning praegu võtab rongisõit aega üle kahe tunni.

Varem Peterburis elanud Anna ütles, et kaks ja pool tundi tööle sõiduks pole tegelikult väga pikk aeg. "Ma ise küll väga sageli ei sõida. Põhimõtteliselt, kui töö on sulle tähtis, on võimalik ka kell seitse tulema hakata," rääkis ta.

Paides rongi peale tulnud Pavel leiab, et iga päev tund aega tööle sõita on täiesti tavaline asi. "See on võimalik. Paljud sõidavad. /.../ Minu tütar sõidab," ütles Pavel.

Elroni juht Merike Saks ütles, et Narva liinil sõidab palju rahvast terve päeva jooksul, mitte ainult tipptunnil. Ronge aga praegu liinile juurde panna ei saa, sest neid on vähe.

Uued rongid hakkavad sõitma Tallinna-Tartu liinil, kuid see aitab parandada ka teiste liinide graafikut.

"2024. aasta lõpuks peaks saabuma kuus rongi. Pärast seda, enne kui viimane rong kohal on, on meil võimalus veel kümne rongi tellimiseks. Isegi kui me paneme need kuus uut rongi Tallinna-Tartu liinile, siis sealt omakorda jääb üle ronge, mida saame teistele liinidele tuua," selgitas Saks.

Olukord tööturul on piirkonniti väga erinev

Möödunud aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 32 000. Need on inimesed, kes on ennast töötukassas arvele võtnud ja seega võib tegelik töötute arv olla mõnevõrra suurem.

32 000 inimest möödustab tööealisest elanikkonnast 4,9 protsenti. Viimastel aastatel registreeritud töötus eriti muutunud pole. Viimased kuus aastat on see näitaja püsinud 4,5 kuni viie protsendi juures.

Ida-Virumaal oli registreeritud töötus 9,2 protsenti. Järgneb Valgamaa 8,2 protsendiga. Need kaks maakonda eristuvad selgelt, sest mujal on töötute arv märgatavalt väiksem.

Harjumaal oli registreeritud töötus neli protsenti, kuid kõige vähem oli töötuid saartel. Saare maakonnas oli registreeritud töötus 3,7 protsenti, Hiiumaal aga vaid 2,9 protsenti.

Suurim koondaja oli möödunud aastal Eesti Energia, põhjuseks vanade energiaplokkide sulgemine ja vähenenud elektritootmine.

Töötukassas võttis end arvele ligi 500 Eesti Energiast koondatut. Tegelik koondatute arv oli ilmselt suurem, sest need, kes leidsid kohe töö, ei pöördunud töötukassasse.

Raskustes rõivatööstus Baltika, kes viis tootmise Eestist välja, koondas enam kui 200 inimest.

Kaablitootja Amphenol Connexus koondas üle 100 inimese, Narva puitmajatootja Modulehouse koondamiste järel jäi töötuks 90 inimest ja Eestis uksed kinni pannud Danskest 80 inimest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: