Liiklusohvrite leinavaid lähedasi aitavad rahaga matuse- ja ülalpidamishüvitis
Traagilises liiklusõnnetuses lähedased kaotanud pered ei pea traumaga toimetuleku kõrval vähemalt ootamatuid suuri kulusid enda kanda võtma - liikluskindlustus tagab matusekulude kandmise ja vanemata jäänud lapsed saavad täisealiseks saamiseni ülalpidamishüvitist.
Ajal, mil traagilises liiklusõnnetuses pereliikmeid kaotanud lähedased peavad toime tulema kaotusvaluga, on seadusega tagatud vähemalt materiaalne toimetulek, mis aitab matta lähedased ja kasvatada üles lapsed, nii et raskes olukorras pere ei pea hakkama leina ajal veel heategijate abiga korjandust korraldama, sest rahaline tugi kulude katmiseks on liikluskindlustussüsteemi poolt tagatud.
"Inimesed võivad aidata, aga organisatsioonid on olemas, selle jaoks pole vaja raha koguda," kinnitab liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp.
"Kindlustus saab muidugi hüvitada vaid seda kahju, mis on rahas mõõdetav – mõistagi on selliste juhtumite kahju palju suurem kui üksnes materiaalne," tõdeb Potsepp.
Seadus on pannud matusekulude katmise ja ülalpidamiskohustuse traagilise õnnetuse põhjustanu kindlustusseltsile.
"Liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandja hüvitab selle kahju, mille õnnetuse põhjustaja peab kannatanule või tema lähedastele hüvitama," selgitab Potsepp.
Matusekulude hüvitamisel ülempiiri ei ole, hüvitatakse kõik mõistlikud kulud.
"Hüvitise taotlemiseks tulebki esitada vabas vormis taotlus sellele kindlustusandjale, kellega õnnetuse põhjustajal oli sõlmitud liikluskindlustusleping. See sisaldab kõiki kulusid, mis matustega seoses kanda tuleb: transpordikulud, matusetalituse läbiviimine, peielauani välja," loetleb Potsepp.
Kui süüdlasel liikluskindlustus puudub või ta põgeneb sündmuskohalt, nii et teda ei õnnestu tuvastada, katab kulud liikluskindlustuse fond.
"Kaitseta pere ei jää," kinnitab Potsepp.
Lähedased kaotanud perekond ise selleks eelnevalt kulusid katma ei pea, taotlus matusekulude hüvitamiseks rahuldatakse kiiresti - päevade, mitte nädalate või kuude jooksul.
"Ei pea olema nii, et kannatanul või tema lähedastel peab olema raha nende kulude kandmiseks," rahustab Potsepp ja toob näiteks avariis viga saanud sõiduki - ka selle remondikulusid ei pea inimene esmalt ise kandma, et need hüvitataks.
Üksnes juhtudel, kui õnnetuse põhjustaja väljaselgitamine võtab aega, ei saa kulude katmise kohustust ühelegi kindlustusseltsile enne asjaolude selgumist panna. Sel juhul hüvitatakse kantud kulud tagantjärele, kuni kolme aasta jooksul, nagu seadus ette näeb. Siis aga saab vajadusel taotleda matusekulude toetust kohalikust omavalitsusest ning hiljem see tasaarveldatakse kindlustusseltsi kaetavate kuludega.
"Topelt - nii omavalitsusest kui kindlustusseltsist - matusekulude toetusi küsida ei või, matustest raha üle jääda ei või," põhjendab Potsepp.
Keskmiselt ulatuvad hüvitatavad matusekulud umbes 2500 euroni, sõltuvalt, millised on järgitavad tavad või kombed. Taotlust ei pea tegema vahetud pereliikmed, kel tegemist, et lähedase leinaga toime tulla, nende eest võivad taotlusi täita ka kaugemad abilised.
Möödunud aastal taotleti matusekulude hüvitamist 26 juhul, see on püsinud viimased kaks aastat samas suurusjärgus. Mullu kulus seltsidel sellele 34 000 eurot, aasta varem 25 000.
Lapsed saavad toetust
Lisaks matusekuludele katab kindlustus ka teise juhi tõttu liiklusõnnetuses emata või isata jäänud laste ülalpidamiskulud nende täisealiseks saamiseni või juhul, kui ta jätkab õpinguid, 21. eluaastani.
"Oma olemuselt on ülalpidamishüvitis nagu toitjakaotuspension. See arvutatakse hukkunu eelneva tulu järgi ja kahju põhjustaja selts kannab kulud," ütleb Potsepp.
Toitjakaotuspensioni maksab riik veel lisaks.
Küll aga ei kata kindlustus nende laste ülalpidamiskulusid, kelle vanem hukkus avariid ise põhjustades. Sellisel juhul tuleb appi üksnes riiklik toitjakaotuspension.
Toimetaja: Merilin Pärli