Leht: Rootsi "libaohvitser" oli FSB kontaktisikuks Rootsi rannikuvalves
Ajaleht Dagens Nyheter kirjutas neljapäeval, et oma hariduse kohta aastaid valetanud "libaohvitser" oli oma karjääri jooksul ka ametikohal rannikuvalves, kus ta oli muuhulgas Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB Rootsi-poolseks kontaktisikuks.
Aastatel 2016-2018 töötas libaohvitser juhtival kohal rannikuvalves, kus tal oli oluline roll päästeoperatsioonides, piirikuritegude ennetamisel ning riigikaitselistes küsimustes. Libaohvitseril oli ka riigisaladuse juurdepääsuõigus ning ta oli Venemaa piirivalve eest vastutava FSB ametlikuks Rootsi-poolseks kontaktisikuks, vahendas Yle.
Dagens Nyheteri andmetel osales libaohvitser vähemalt kolmel töökohtumisel FSB-ga - korra Kaliningradis ja kaks korda Rootsis.
Ajalehega rääkinud eksperdid juhivad tähelepanu sellele, kuivõrd haavatav olukord selline ametikoht aastaid kaitseväele valetanud libaohvitseri jaoks oli.
"Kui libaohvitseril oli saladusi, siis on kontaktid FSB-ga ohuks. Me ei tea, kuidas ta oleks tegutsenud väljapressimise puhul," nentis luureekspert ja endine kaitsepolitsei (Säpo) ametnik Christer Olsen.
Samas pole ajalehe valduses mingeid tõendeid, mille alusel saaks väita, et libaohvitser oleks kontaktides FSB-ga kuidagi valesti käitunud. Kolme kohtumise teemaks olid kütuselekked meres.
Dagens Nyheteri varasemast artiklist selgub, et aastaid ohvitserina erinevatel suurt vastutust nõudvatel ametipostidel teeninud mees isegi ei alustanud 1999. aastal ohvitseriks õppimist. Nimelt selgus ohvitseriks õppimiseks ette valmistaval kursusel, et ta oli valetanud oma keskkooli lõputunnistuse kohta ehk näidanud oma õpitulemusi tegelikkusest paremana. Seega tuli tal kursuselt lahkuda ning soov ohvitseriks õppima minna paistis olevat suletud.
Õpingute katkemine aga meest ei murdnud. Ta otsustas oma ohvitseritunnistuse sõna otseses mõttes võltsida. Näiteks on tema tunnistusele alla kirjutanud keegi kolonel Per Carlsson. Dagens Nyheter selgitas välja, et sellel ajal ei töötanud nimetatud Enköpingi väeosas ühtegi sellist ohvitseri.
See polnud tal ainus kord valetada ja võltsida. Näiteks juhtivale kohale rannakaitses sai ta aastal 2016 pärast seda, kui oli valetanud, et tal on lisaks ohvitseriharidusele ka kraad riigiteadustes ning juhiluba.
Tõusvas joones karjääri jooksul on libaohvitser olnud missioonil Kosovos, Afganistanis ja Malis ning töötanud ka Rootsi sõjaväeluures (Militära underrättelse- och säkerhetstjänsten ehk MUST). Kosovos olles oli ta kapteni ja Afganistanis majori auastmes. Kuigi Rootsi ei ole NATO liikmesriik, õnnestus libaohvitseril koostöö raames töötada ka NATO Euroopa vägede peakorteris.
Mees jäi lõpuks vahele, kui ta 2018. aasta sügisel uuele töökohale kandideeris. Kuna tegu oli samuti riigisaladuse ligipääsu nõudva ametikohaga, võeti libaohvitseri karjäär taas kord põhjalikuma vaatluse alla ning lõpuks hakkaski aastaid punutud valedevõrgustik lahti hargnema.
Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjon nõuab nüüd kaitseminister Peter Hultqvistilt ja kaitseväe juhatajalt Micael Bydenilt põhjalikku selgitust, kuidas selline asi sai juhtuda ning aastate jooksul edasi kesta.
Toimetaja: Laur Viirand