Üksi elavad eakad võivad valede registriandmete tõttu toetuseta jääda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Eestis on ligi 87 000 inimest, kellele riik on maksnud üksi elava pensionäri toetust, kuid sääraseid üksikuid on tegelikult rohkem. Sageli jäävad üksikud eakad aga toetusest ilma, sest eluase on kellegi teise nimel või on eaka elamispinnale registreeritud veel keegi.

Nõnda saab tegelikke abivajajaid sageli välja selgitada ainult vabatahtlike abistamisaktsioonide käigus.

Möödunud sajandi 60ndatel ehitatud tüüpelamu, ühes trepikojas on 15 korterit. Kolmes neist elab pensionär, kel pole lähedasi.

Laupäeval said Põhja-Tallinnas käivitunud abiaktsiooni käigus sellised eakad koti hädatarvilike esemetega.

Eestis on üle 346 000 pensionäri. Asta Vendelin on üks neist.

"Siin on kõik kirjad juures jah. Siin on üks pesupulber. Siis on kõik vajalikud asjad muidugi," kiidab üksik pensionär Asta Vendelin.

"Suguvõsa, suguvõsa... Igaüks elab oma koopas. Nagu on tänapäeval! Ei suhtle enam, jah. Ainult üks õepoeg on jäänud siis, kes, jah, tunneb ikka minu vastu huvi ja helistavad," tõdeb Vendelin.

Põhja-Tallinna noortekeskuse saalis seatakse abipakke kokku juba neljandat aastat järjest. Tänavu pandi kotti sellist kraami, mida üksikul vaja osta ehk korra aastas. Pakkidega askeldajad leiti Facebooki abiga.

"Ligi sada vabatahtlikku on väljas. Meil toimus asi eelregistreerimisega ja panime teate üles ja nii nad kõik tulid meie juurde," selgitab noorsootöötaja Kaia Kask, kuidas abivägi leiti. "Pakke läheb ligi 1400!"

Riik on üksi elava pensionäri toetust maksnud kolm viimast aastat. Toetuse saajad moodustavad 6,5 protsenti kogu rahvastikust.

115-eurost toetust makstakse korra aastas neile, kelle vanaduspension on alla 540 euro. Üksikule eakale on toetus siiski pisku, aga varem polnud sedagi. Riigieelarves on see kümne miljoni euro suurune väljaminek.

Paljud jäävad aga abist üldse ilma, sest rahvastikuregistris olevad andmed näitavad, et eluruumis elab siiski veel keegi.

"Inimesed ei ole aru saanud veel päriselt, et see, et sa registreerid oma õige elukoha seal, kus sa elad, ei ole mitte ainult bürokraatia. See on see, et kohalik linnaosavalitsus on teadlik, ta saab arvestada. Riigi poolt on teatud toetused nendele inimestele, kes on meil registreerinud," põhjendab registreerimise vajadust Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

Tegelikke abivajajaid saab praegu välja selgitada üksnes kogukondlike vabatahtlike aktsioonidega, mis aitavad lähendada ka eri põlvkondi. Tihti tuleb ette päringuid stiilis, miks teised said, aga mina mitte, ja selle põhjal saab ette võtta muudatusi toetuste süsteemis.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: