"Samost ja Sildam": sisseränne näitab Eesti edukust
Positiivne rändesaldo näitab, et Eesti on hästi hakkama saanud, kuid tuhandete välismaalaste siia asumine nõuab riigilt ka nendega tegelemist, leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam pühapäeval omanimelises saates eelmise aasta rahvastikustatistikat kommenteerides.
"Sisserände kasv ja huvi siia asuda on tunnustus sellele, kuidas oleme osanud oma elu korraldada," tõdes Samost.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aastat tänu sisserändele, mis on märksa suurem kui väljaränne. Eesti rändesaldo on olnud positiivne alates 2015. aastast.
Sildam viitas, et Eesti rändeolukorda leevendab Soome lähedus, kuhu paljud inimesed om läinud tööle ajutiselt ning kust Eestisse naasmine on lihtsam kui lätlastel-leedulastel, kes on läinud tööle ja elama kaugematesse riikidesse.
Samost nõustus sellega, kuid rõhutas, et ilmselt on siiski olemas ka muid Eestist endast lähtuvaid tegurdeid, mis inimesi rohkem siin on hoidnud kui lätlasi ja leedulasi oma riigis. Samuti tõi ta näiteks Poola kuhu on asunud juba väidetavalt kaks miljonit ukrainlast.
"Kui majanduskriisi tippajal oli Eestil, Lätil ja Leedul väga suur väljaränne, siis Lätist ja Leedust mindi jäädavalt, eestlased läksid aga ajutiselt. Tundus, et meie inimestel on suurem usk oma riiki ja politilisse juhtkonda. See vahest kõige parem kinnitus, indikatsioon sellest, et meie riik liigub õiges suunas," tõdes Samost.
Samosti hinnangul aitavad uued inimesed suurendada Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). "Eesti SKP ei saaks kasvada, kui meie rahvaarv kahaneks," tõdes ta. Teiseks mõjutab see aga ka Eesti tööjõuturgu, ohjeldades palgakasvu, mis võib mõnele meeldida ja teisele mitte, märkis ta.
Küll aga tuleks mõelda sellele, kuidas valdavalt venekeelseid inimesi Eesti ühiskonda sulanduda.
"Saabujate numbrid näitavad, et me oleme hästi hakkama saanud ja seepärast peaksime mõtlema ka, kuidas me oma koole ja lasteasutusi selliselt ette valmistada, et sinna saaksid minna ka Ukraina või Vene päritolu lapsed. Peaksime mõtema selles suunas, et kuidas rännet kujundada nii, et see looks nii majanduslikku kui kultuurilist väärtust oluliselt paremal määral. Päris paljud riigid ju tegelevad sellega," rääkis Samost. "Kas meil mingi tegevuskava?" küsis ta.
"(Rahvastikuminister Riina) Solman on öelnud midagi, aga tundub, et see pigem tõkestava iseloomuga," märkis seepeale Sildam. Ta tõi esile ka siseministri Mart Helme (EKRE) kava piirata Eestis õppivate välistudengite töötamise ja pärast lõpetamist Eestisse jäämise võimalusi ning seda, kuidas siseministeeriumi vastuseisu tõttu nurjus Soome tunnustatud ametikooli HK-Helia filiaali asutamine Eestis.
Savisaare protsess vajab suuremat selgust
Arutades teisipäeval niinimetatud Edgar Savisaare kohtuprotsessis Harju maakohtus tehtud otsuste üle, leidsid saatejuhid, et motiveeritud otsuse avaldamise lükkumine märtsi lõppu ei ole "päris ootuspärane" ning samuti tekitavad mitmed kohtu otsused küsimusi.
Sildam juhtis siiski tähelepanu, et kui protsessi alguses oli 25 kahtlustatavat, siis neist 14 puhul on teo toimepanek ka tuvastatud ning 11 on pääsenud sellest protsessist täiesti puhtalt. "See pole iseenesest halb bilanss," tõdes ta.
Sildam viitas ka Savisaare advokaadi Oliver Nääsi kommentaarile, kelle väitel oli protsessi eesmärk oli Tallinna linnavalitsuse "puhtakslöömine" ning tõdes, et linnavalitsus ja ka Keskerakonna ümbrus ongi puhtam kui mõned aastad tagasi.
"Savisaare jaoks ilmselt oli kõige ebameeldivam hetk selles protsessis, kui Keskerakond tunnistas ennast süüdi, sest see oli tema Keskerakond," märkis Sildam.
Saatejuhid lubasid protsessi juurde tagasi pöörduda, kui kohus märtsi lõpus oma põhjendatud otsuse avaldab.
Kommenteerides sel nädalal Venemaa võimuladvikus toimunud muutusi, leidsid saatejuhid, et Moskvas toimuv on varjatud nii suure saladuslooriga, et sisuliselt ei saa maailm midagi selle kohta prognoosida.
"Arvestades Putini vananemist tuleb tulevikus ilmselt lisaks välispoliitikaekspertidele üha rohkem kaasata terviseeksperte," tõdes Samost viidates Vene presidendi Vladimir Putini vananemisele.
Tartu volikogu ja linna Keskerakonda haaranud segadusi hinnates tõdesid mõlemad, et see võib hakata kahjustama ka juba linna suurimat võimuparteid Reformierakonda ja selle linnapead Urmas Klaasi.
"(Keskerakonna Tartu piirkonna juhi Jaan) Tootsi tegevus võiks minna õpikusse sellest, kuidas kõik ära rikkuda," tõdes Sildam, lisades, et viimane soovib ennast kehtestada, aga teeb seda viisil, mis on äärmiselt lammutav.
"Mingit loogikat, miks see nii on läinud, ei ole," lisas Samost.
Kommenteerides eelmise nädala lõpus toimunud liiklusõnnetust, kus roolijoodik põhjustas kolme inimese hukkumise, märkisid Samost ja Sildam, et on silmatorkav, kuidas mitmed poliitikud hakkavad taas rääkima karistuste karmistamisest.
Toimetaja: Mait Ots