Ehituse kallinemist tõukas lisaks palgasurvele materjalide hinnatõus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579500840000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Ehitushinnaindeks tõusis 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9 protsenti. Tunamullusega võrreldes kallines möödunud aastal tööjõud 4,3 protsenti, masinate kasutamine 2 protsenti ja materjalide hind 0,7 protsenti.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5 ja tunamulluse neljanda kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti, teatas statistikaamet. Kolmanda kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide kallinemine, mis andis 44 protsenti kogu kvartali muutusest. Võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust poole.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,2 protsenti, sealhulgas kallines tööjõud 4,4, masinate kasutamine 5,3 ja materjalide hind 0,4 protsenti.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5 ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,9 protsenti.

"Ehitushinna indeks oli tõesti plusspoole peal väga väikeselt - 1,9 protsendiga -, mis on enam-vähem samas suurusjärgus nagu inflatsioon. See seos tundub suhteliselt mõistuspärane. Pisut üllatav on, et see kasv on olnud nii väike, sest palgakasv eelmisel aastal oli oluliselt suurem," kommenteeris majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi "Aktuaalsele kaamerale".

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi korral on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Tööstustoodangu indeks langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes lõppenud aasta detsembris võrreldes 2018. aasta detsembriga 1,2 protsenti.

Aasta varasemaga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning paberi tootmises, samuti hinnatõus kütteõlide tootmises.

Tootjahinnad tööstuses olid viimati languses aastatel 2014 kuni 2016.

"Ma arvan, et see kukkumine on eelkõige seotud sisendhindade kukkumisega, eelkõige elektrihinnaga. Elektri hind eelmise aasta lõpus oli kolmandiku võrra odavam kui aasta varem. See on väga paljudele tööstusettevõtetele väga oluline sisendhind, seepärast selle kukkumine tõi alla ka tootjahinnaindeksi. Loomulikult on seal oma osa ka välisturgudel, kus on näha, et nõudlus on langenud. Nõudluse vähenemine on ka osa sellest põhjusest, miks tootjahinnaindeks on langenud," selgitas Viljar Lubi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: