Protestijad püüavad Alaska arktilisel looduskaitsealal naftapuurimist takistada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui Eestis vaieldakse tuliselt metsaraie üle, siis USA-s on kõige vastuolulisem nafta- ja gaasipuurimise plaan Alaska arktilise looduse kaitsealal, mis on riigi suurim.

Alaska põhjaservas, Beauforti mere rannikul asub paarisaja elanikuga Kaktovik, mille asukatest enamuse moodustavad inupiatid, vahendas "Pealtnägija".

30 aastat tegutsenud giidi Robert Thompsoni sõnul ulatus püsijää omal ajal küla servani ka suvel, nüüd on taandunud sadade kilomeetrite kaugusele põhja poole. Teadlaste hinnangul on looduses alles umbes 25 000 jääkaru ja aastaks 2050 võivad nad Alaskal välja surra.

Kaktovik on ainus inimasustus Alaska arktilise looduse kaitsealal, mida tuntakse ka lühendiga ANWR. Ligi 70 000 ruutkilomeetri suurune riiklik looduskaitseala on suurim USA-s. Vahetult selle piirist väljas on aga rikkalikud naftamaardlad, mis tasahilju ammenduvad ja juba 1970. aastate lõpust püüab tööstus saada luba Kaktoviki lähistel puurida. Donald Trumpi valitsus andis lõpuks rohelise tule.

"ANWR Alaskal, üks paremaid energiatootmise paiku maailmas! Ma ei arvanud sellest suurt midagi, aga ühel päeval helistas mu suur sõber, kes on tegev naftatööstuses: "Kas on tõsi, et ANWR on su seaduseelnõus?" Ütlesin, et mina ei tea, keda huvitab...? Ta ütles: "Reagan üritas. Iga jumala president on üritanud! Aga ükski president pole seda õigust saanud! Bushid ja kõik teised." Ütlesin, et nalja teete, nüüd mulle meeldib! Siis võitlesime kui hullud ANWR-i saamise eest!," rääkis Trump.

Piirkonnas, mis niigi tunneb kliimamuutuse mõjusid teravamalt kui paljud teised, on otsus lubada naftapuurijad looduskaitsealale pehmelt šokeeriv.

Kaktovikist vaadates risti looduskaitsea teises, lõunaservas asub Arctic Village, kuhu pääseb ainult õhutranspordiga. 150 inimesest, kes seal aastaringi elavad, on enamik gwich'inid, kes tänaseni saavad suure osa sissetulekust karibuude küttimisest.

"Meie esivanemad elasid siin ja elatusid sellest maast tuhandeid aastaid. Nüüd tuleb valitsus ja ütleb, et võib hävitada kõik selle, mida oleme nii kaua pühaks pidanud. Meie ei saa nii, et lõpetame õhtul kell viis sellele mõtlemise. See pole kellast kellani töö. Oleme pidevalt mures. /.../ Meid ründab see valitsus ja ka kliimamuutus. Olen mures oma laste ellujäämise pärast," kommenteeris Gwich'ini suguharu aktivist Bernadette Dementieff.

"See maa jäeti meile. Me teeme oma tööd, kaitstes seda maaomanikena," rääkis jahimees Jerrald John.

"Iizhik gwats'an gwandaii goodlit", "Püha paik, kus elu algab". Meie jaoks on see
ja meie enda sünnipaik, sest kui poleks karibuusid, poleks me praegu siin," ütles Gwich'inide vanem Sarah James.

Need ei ole ainult kütid ja teadmanaised, kes muretsevad, et nafta ning gaasi puurimine tundras hakkab häirima karibuude rändeid ja muud loodust. Naftakompaniid tahavad juurdepääsu piirkonnale, mida tuntakse kui ala 1002. See tundub kaardil suhteliselt kitsas, aga on 6000 ruutkilomeetrit kaitseala põhjaosas, mis on koduks paljudele Arktika looma- ja linnuliikidele.

Üle 20 aasta maakera ühes kõige ürgsemas keskkonnas tegutsenud pensionil bioloogil ja looduskaitsjal Fran Maueril on naftapuurimise plaanidest rääkides sõna otseses mõttes pisar silmas.

"See on kuritegu, ausalt. /.../Kõik need aastad siin töötanuna tunnen, et see maa... See maa räägib nende kaitseks meie suu läbi. Arvan, et nii see ongi. /.../ See on kolossaalne katastroof, kui selle imelise paiga kaotame. Suur kaotus kogu inimkonnale," rääkis Mauer.

Paarsada kilomeetrit eemal Kaktovikis, mis oleks puurimisalale lähim asula, on aga tunded vähem selged. Ehkki suvel liigub turiste, on ilmne, et elanikud rahas ei suple. Naabruses toimetav naftakompanii on juba suurim tööandja ning rahastab lisaks kooli ja kommunaalteenuseid nagu elekter ja kanalisatsioon. Hiljuti maksis kinni isegi spetsiaalse punkri, kus vaalaliha jääkarude eest hoida.

"Kogukond pooldab naftakompaniide puurimissoove. Kui alguses sellest kuulsin, ei meeldinud see mulle üldse, aga siis nägin võimalusi, mis meie lastele avanevad. Arvan, et see on meile abiks," rääkis Marie Rexford.

Keskvalitsuse põhimõtteline luba on olemas, aga veel on juriidilisi võimalusi puurimist peatada. Konkreetsed puurimisload on näiteks veel heaks kiitmata. Seetõttu, enne kui tema esivanemate maa saab olema täis lennuvälju, teid, torujuhtmeid ja töötlemistehaseid, sõidab naftapuurimise üks põhivastane Bernadette Dementieff koos teiste aktivistidega Washingtoni protestima.

"Olen alati oma perest eemal. Püüan harida maailma selles osas, mida meie vanemad meile õpetasid. Nemad elasid ja elatasid end nendel maadel. Nendel on tuhandete ja tuhandete aastatega kogutud tarkused, mis saadud siin olles ja elades," ütles Dementieff.

"Minu arvates kiirustatakse lubade müügiga enne järgmisi valimisi. Nii lihtne see ongi. Nad teavad, et Ameerika rahvas tegelikult ei taha seda. Nad tahavad seda läbi suruda, kuni neil on hääled koos ja Valge Maja võim taga. See on ausalt öeldes kuritegu. Ameerika inimesi röövitakse," rääkis Fran Mauer.

Alaska naftapuurimise pooldajad räägivad riigi energiasõltumatusest, mis on üks argument ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuse säilitamise puhul.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: