Põlluaas: Eesti ei vaja uut, Tartu rahulepingut tühistavat piirilepingut
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles Tartu rahu 100. aastapäeva puhul peetud kõnes, et Tartu rahuleping on järjepidevuse sümbol, mis seob meie mineviku tulevikuga. Ta lisas, et Eesti ei peaks sõlmima Venemaaga Tartu rahulepingut tühistavat piirilepet.
"Müts maha kõigi ees, kes võitlesid vapralt meie vabaduse eest nii Vabadussõja rinnetel kui läbirääkimiste laua taga," ütles Põlluaas.
"Võtkem neist eeskuju, sest ka täna peavad meil oleme needsamad aated ja veendumus. Kõik, mis me teeme, peab olema tehtud isamaa hüvanguks," lisas ta.
Riigikogu esimehe sõnul ei pea paika Venemaa väide, et Tartu rahuleping on vaid ajalooline dokument. "Nii 1932. aasta Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungi leping kui 1939. aasta baaside leping viitavad otseselt Tartu rahulepingule. Mingit kehtivusaega ega sellest taganemist rahuleppes sätestatud ei ole," ütles Põlluaas.
"Rahvusvaheline õigus ütleb, et Tartu rahu on kehtiv ka nüüd, 21. sajandil," lausus spiiker.
Põlluaas rõhutas, et Venemaa on rahvusvahelist õigust rikkudes annekteerinud Narva jõe taguse ja Petserimaa ning keeldub tunnustamast Tartu rahu kehtivust.
"Ma ei saa aga kuidagi leppida teatud ringkondade sooviga anda vabatahtlikult ja tasuta ära meile kuuluvad alad koos rikkalike maavaradega," ütles Põlluaas.
"Eesti ei vaja uut, Tartu rahulepingut tühistavat piirilepingut. See ei ole meie huvides. Me peame käituma sama sirgelt, nagu tegid seda Asutav Kogu ja meie rahuläbirääkijad sada aastat tagasi. Me ootasime taasiseseisvumist pool sajandit, võime oodata veelgi," ütles Põlluaas.
Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidustused algasid hommikul pärgade asetamisega Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendile, Maarja kalmistul Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Kuperjanovi hauale.
Seejärel toimus mälestustseremoonia Kalevipoja monumendi juures ja tänujumalateenistus Tartu Jaani kirikus. Keskpäeva peeti miiting Tartu Rahu platsil. Pidustused lõppevad piduliku kontsert-aktusega Vanemuise kontserdimajas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov