In memoriam Agu Uudelepp ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Agu Uudelepp.
Agu Uudelepp. Autor/allikas: ERR

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Rein Veidemanni järelehüüe Agu Uudelepale (30. juuli 1974 – 4. veebruar 2020).

On kisendav ülekohus surra elu keskpäevas, mida Friedrich Nietzsche on ülistanud "piduliku ajana". Elutöö veel pooleli, lapsed ootavad suureks saamist isa õlgade toel, maailm täitmist otsingute ja leidmistega.

Aga "kuri saatus" – nõnda nimetas augustis 2018 Õhtulehele antud intervjuus kolleeg Agu Uudelepp Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust teda tabanud kopsuvähki – sai mehe siiski oma haardesse ega jätnud järele.

Mehiselt ja lootusrikkalt pani Agu vastu, sest võidelda Agu oskas. Vahepeal tunduski meile, et ringhäälingunõukogu jätkab täiskoosseisus oma valitud aja lõpuni, sest niisugust juhtumit, et koht jääb tühjaks inimese surma tõttu, polnud varem olnud.

Agu paranes, naasis tööle EBS-i, kus ta dotsendina juhatas magistriõpinguid, osales aktiivselt Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtimises, sest seda ju Rahvusringhäälingu nõukogu on, jagas nõu ja oli abiks mulle isiklikultki, sest viimased kaheksa aastat (2012 – 2017 ringhäälingunõukogu esimees, 2017 kuni surmani nõukogu liige) oli ta televisiooni ja raadio tegemistega lähimalt seotud; mina ja mitmed teisedki mu kolleegid aga uustulnukad.

Agu murdumine tuli hilissügisel 2019. Ja nüüd jääb meie päralt vaid tagasivaade ning mälestus.

Pärast 1998. aastal TTÜ-s halduskorralduse eriala hiilgava tulemusega lõpetamist, alustaski Agu oma tööelu uudisteajakirjanikuna Eesti Raadios, siirdus sealt edasi avalike suhete korraldajaks , aidates asutada Meta Advisory Groupi, jõudis 2008 doktorikraadini riigi- ja poliitikateaduste alal ning jätkas avaliku kommunikatsiooni asjatundja ning õppejõuna. Tema spetsialiteediks kujunesid väljendus- ja vaidlusõpetus, argumentatsioon ja retoorika, mida ta õpetas nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka EBS-s.

Mulle jäi arusaam, et see, kuidas otsused ühiskonna- ja poliitikaelus kujunevad, kus kulgevad rajad seadusetähe ja propaganda (milleks võib muuta iga seaduse tõlgendust) vahel, kuidas inimesed sellega suhestuvad, missugune on õiguse ja õigluse vahekord – et kõik see ei olnud

Agu Uudelepale lihtsalt õpitud-uuritud ja seejärel õpetamise aine, vaid ka kantud tunnetuslikust kirest. Ringhäälingunõukogu istungitelgi kogesime korduvalt Agu filigraanset argumentatsiooni, sisendusjõulist, puhuti jonnakatki arutelujoont ühes või teises küsimuses. Ja lahendused-sõnastused said enamasti Agu poolt formuleerituna vettpidava kuju.

Me jääme igatsema Agu Uudelepa teadmisi, meediakogemust ning asjalikkust. Meediakeskkonnas jagub dramaatikat ja konflikte, mis ei jäta puudutamata ka seal töötavaid ajakirjanikke, eri tasandite juhte.

Taaskord ühe niisuguse pingelise olukorra lahendamise asjus Agult nõu küsides, sain kirja teel temalt vastuse, mis sobib edaspidigi Agust jäänud juhtmõtteks: "Minu kindel seisukoht on, et juhtimine peab olema suunatud tulevikku ja mitte minevikku ning kestahes andeka ja professionaalse inimese vaenamine tegelikult kollektiivse otsuse pärast ei ole kohane ega väärikas käitumine. Vigadest tuleb õppida, kuid vea tegijat ei tasuks piltlikult öeldes vigaseks lüüa."

Nii on see elu endagagi. Meist igaühe päevad on lõplikult loetud, aga elu ise on avatud tulevikule. Olgu see siinkohal öeldud leinatöö lohutusena Agu lähedastele, ent ka tõsiasjana jääjate tarvis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: