Iduettevõtjate tüli viis kriminaalpolitsei sekkumiseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ivar Kuldver/Scanpix

Keskkriminaalpolitsei otsis kolmapäeval läbi firma LeapIN, uue nimega Xolo, kontori, et kontrollida kahtlust, et e-residente teenindav firma kuritarvitas usaldust ja ärisaladust. Türgi ettevõtja Esen Bulut väidab, et Eesti ärimehed varastasid talt infot, et püsti panna konkureeriv teenus. "Pealtnägija" kuulas ära tüli osapooled.

Veel eelmise aasta lõpus esitleti Esen Buluti kui ühte e-residentsuse edulugu. 35-aastane Türgi ettevõtja esines rahvusvahelistel üritustel, tutvustades Eesti virtuaalresidentsuse ideed ja eeliseid. Tänu talle ja veel rohkem kui 60 000 tänaseks registreerunud e-residendile loodetakse, et pisikesest Eestist saab neljanda, digitaalse tööstusrevolutsiooni üks liider maailmas.

Nüüd süüdistab Bulut e-residentsuse programmiga seotud ärimehi ärisaladuste varastamises.

"Ma kaitsesin Eestit, nagu öeldakse, viimase vereni. Ma usaldasin seda riiki, usaldasin e-residentsuse programmi. Usaldasin ka ühte teenusepakkujat, keda soovitati, aga nemad arendasid mu selja taga minu tootest oma koopia," rääkis Bulut "Pealtnägijale".

Kolmapäeval toimus loos dramaatiline pööre. Just siis, kui "Pealtnägija" pidi tegema intervjuu Xolo kontoris, otsis seda läbi majanduspolitsei, et leida tõendeid Türgi ärinaise väidete toeks.

Kahtluste sihtmärk, e-residentide ärisid teenindav firma LeapIN, uue nimega Xolo eitab kategooriliselt kuritarvitusi. Firma juht ja osanik Allan Martinson istub kaamera ette pärast politsei lahkumist, tööpäeva lõpus. Paradoksaalselt väljendab ta kergendust.

"See oli kindlasti üllatus, aga ma arvan, et see oli selles mõttes hea, et me saame seletada enda lugu täiesti avalikult ja ausalt kõikide faktidega," rääkis Martinson.

Istanbulist pärit Esen Bulut õppis USAs rahandust ja majandust. Pärast põgusat karjääri Atlandi taga otsustas ta 2017 asutada vennaga idufirma. Idee tuli just vennalt, kes tegutses varem vabakutselisena.

Vabakutselisi ehk freelancereid on moodsas maailmas sadu miljoneid ja tuleb pidevalt juurde ning mõte oli pakkuda teenust, kus nad saaksid esitada korrektselt arveid ja aruandlust ilma firmat asutamata.

Istanbuli idufirmade inkubaatoris ideed lihvinud õde ja vend otsisid riiki, kus oma ettevõte asutada ning valisid Eesti tänu just e-residentsusele, mis lubab firma luua ja hallata distantsilt.

Algne edu paisus tüliks

Siin tulebki mängu LeapIN – juhtiv ettevõte Eestis, kes aitab e-residentidel asju ajada. Bulut hakkaski e-residendiks ja asutas nende abil juunis 2017 OÜ Rimuut.

Kui Rimuut pakkus vabakutselistele firma teenust, siis Rimuuti omanikud omakorda kasutasid haldusteenust, mida pakkus LeapIN. Vahe oli, et Rimuuti kliendid ei pidanud hakkama e-residendiks.

Rimuut paiskas oma teenuse turule novembris 2017, esimese aasta müügitulu oli 450 000 ning 2019 juba ligi miljon eurot. Söakast daamist sai e-residentsuse üks esindusnägu, seda enam, et värvata taheti just türklasi, kes on geograafiliselt Euroopa piiril, aga juriidiliselt mitte Euroopa Liidus.

Mais 2019 saatis LeapINi esindaja aga kirja, kus teatas, et nad hindavad Buluti firma kiiret kasvu, kuid neist on saanud liiga suur ja ajamahukas klient, mistõttu koostöö tuleks lõpetada.

Et Rimuut oli maksnud juuni lõpuni ja uue partneri leidmine võttis aega, suleti nende konto LeapINi juures 30. juunil ning viimased failid anti üle 4. juulil.

Buluti sõnul sai ta 15. juulil meili, milles teatati uuest teenusest, mis oli naise sõnul koopia tema pakutavast teenusest.

Allan Martinson teatas intervjuudes, et LeapIN võtab kasutusele uue kaubamärgi Xolo ja jagab oma tegevuse kaheks, jätkates e-residentidega ning tuues turule maailmas revolutsioonilise teenuse vabakutselistele. Kuna uue äri käivitamiseks suudeti kaasata Eesti mõistes kopsakad kuus miljonit eurot investeeringuid, istus firma juht samal õhtul ka ETV "Suveringvaate" diivanil.

Ärritunud Bulut avaldas veebis postituse, kuidas eestlased temalt varastasid. Allan Martinsoni väitel oli see üldse esimene kord, kui ta Rimuutist midagi kuulis.

"See oli tõesti esimene kord, kui ma Rimuutist kuulsin. Meil on tuhandeid kliente ja tõesti ma ei olnud selle kliendiga enne tuttav. Ja samuti ei olnud selle kliendiga enne tuttav meie inimesed, kes meie tootearendusega tegelesid, meie marketingiga tegelesid," rääkis Martinson.

Kompromiss luhtus

Türgi iduettevõtja võttis advokaadi ja – kui katse saavutada kompromissi luhtus – tegi kuriteoteate, mille põhjal algatati septembris kriminaalasi, mis viiski teisipäeval läbiotsimiseni Xolo kontoris. Juriidiliselt uuritakse võimalikku usalduse ja ärisaladuse kuritarvitamist.

Xolo teatel on lähestikused kuupäevad juhus, türklanna seostab seostamatuid asju ning isegi kui nad oleksid tema ärisaladusi vaadanud, poleks sellest eelist saadud. Martinsoni sõnul töötas firma projekti kallal juba mitu aastat.

Teiseks rõhutab Xolo, et nende teenus on sisult mitel moel erinev, näiteks on põhjalikud rahapesu kontrollid ning – mis kõige olulisem – kliendiga vormistatakse seltsing. [

Bulut, kes sõitis selle intervjuu jaoks spetsiaalselt Tallinna, väidab, et ei aja taga raha, vaid õiglust. Samas on selge, et kaalul on suured summad. Isegi kui Xolo võtab osa turust, hindab türklanna tekitatud kahju kuuekohalise numbriga.

Martinson rõhutab korduvalt, et pole seni saanud ühtegi põhistatud nõuet. Ta tunneb, et on nagu absurditeatris, kus juhtides firmat, mis maksis eelmisel aastal üle miljoni euro Eesti riigile makse, kasutatakse avalikke vahendeid ehk politseid ära äritülis.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: