Helir-Valdor Seeder: Isamaa reiting on püsivalt kõrgem kui II samba tootlus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildam ja Helir-Valdor Seeder
Toomas Sildam ja Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Isamaa esimees ja pensioni II samba vabatahtlikuks pööramise arhitekt Helir-Valdor Seeder lubab mitte alla anda ja pensionireformi ära teha. Hoolimata presidendi vetost, mis hindas põhiseaduse vastaseks selle, kuidas koalitsioon vormistas seaduseks Isamaa peamise valimislubaduse.

Kui poliitiline tundub teile presidendi veto, millega ta saatis pensionireformi seaduse tagasi riigikokku?

Eks see ongi üks suur poliitiline avaldus, milleks on presidendil alati õigus. Aga pensionireformi seaduse puhul, kui riigikogu ja presidendi vaidlus peaks jõudma riigikohtusse, jäävad üles õiguslikud argumendid, mitte majanduslikud, sotsiaalmajanduslikud või poliitilised hinnangud, prognoosid ja oletused. Just need on aga suur osa presidendi arvamusest ja ettepanekust riigikogule.

Kui lühidalt kokku võtta, siis presidendi sõnum on, et olemasolevat pensionisüsteemi ei ole võimalik oluliselt muuta, see oli, on ja peab niisuguseks jääma, muudatusi võib teha detailides.

Teie ei ole sellega nõus?

Kindlasti mitte. On täiesti põhjendatud, et jõuame õigusliku vaidlusega riigikohtusse ja riigikohtus langetab lõpliku otsuse. Küllap jäävad siis poliitilised hinnangud, majanduslikud prognoosid ja oletused kõrvale, sest riigikohus eraldab terad sõkaldest.

Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles presidendi vetot kaitstes, et poliitika ja õigus ei ole vastandid, kuid õigusriigis peavad poliitilised otsused välja kannatama selle, et nende sisu allub õiguslikule kontrollile.

Just, seda parlament soovibki, et õiguslikud argumendid oleksid need, mille üle me vaidleme. Mitte poliitilised.

Toomas Sildam ja Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuidas on Kersti Kaljulaid presidendi ametiga hakkama saanud?

Sisulise hinnangu saab anda tagantjärele, kui president on ametiaja ära olnud. Siis on kõige objektiivsem ja selgem – asjaolud on settinud, et kuidas üks või teine poliitik on nii omas ajas kui ka ettevaatavalt tegutsenud.

Enda hinnangu andmise jätaksin küll sellesse perioodi, kui Kersti Kaljulaid on ametiaja lõpetanud.

Olete valmis toetama tema teist ametiaega?

Erakonnas ei ole sel teemal üldse arutelu olnud ja lähikuudel ka ei kavatse sel teemal arutada, meil on Eesti poliitikas nii palju jooksvaid küsimusi lahendada.

Lugesin hiljuti ennustust, et paljud Isamaa inimesed kohalikes omavalitsustes annaksid 2021. aasta presidendivalimistel oma toetuse  Kersti Kaljulaidile?

Mina ei tea, kes need ennustajad teil on...

Lugesin ajakirjandusest.

No näete, see ongi üks ajakirjanduse probleem, et väga palju arvatakse ja ennustatakse, aga väga vähe toetutakse faktidele ja väga vähe on analüüsi.

Mis selle vastu aitaks?

Üks asi on Eesti meediamaastiku väiksus ja piiratud ressurss. Et saada kvaliteetset meediat, on vaja sinna panustada ja maksta ajakirjanikele väärilist palka. Neil peab olema piisavalt aega, et tegeleda uuriva ajakirjandusega.

Tänapäeva kiire ja pealiskaudne online-meedia ja selle kõrval sotsiaalmeedia mõjutavad ka kvaliteetajakirjandust. See ühtlustab kvaliteeti, ja mitte üles-, vaid allapoole.

President leidis teie seadusest kuus vastuolu põhiseadusega ja ühe näpuvea. Mis te nüüd teete?

Kõigepealt loeme põhjalikult läbi presidendi arvamuse, arutame seda...

Teie olete selle kindlasti läbi lugenud.

Mina isiklikult olen seda juba kaks korda lugenud ja mul on terve rida märkmeid tehtud, seetõttu julgengi öelda, et see [veto] on omamoodi poliitiline manifest. Siin on palju prognoose ja arvamusi kogu pensionisüsteemi ja tema võimalike arengute kohta. Paljudes punktides ei ole mul mitte teistsugune, vaid lausa vastupidine arvamus.

Ühesõnaga, pensionireformi põhimõtteliselt parlament muutma ei hakka?

Mina ei saa rääkida kogu parlamendi, ka mitte parlamendi enamuse eest, saan rääkida praegu iseenda eest, sest ei ole erakonnaski neid seisukohti läbi rääkinud. Aga suure tõenäosusega jääb parlament reformi põhiolemuse juurde, muidu ei ole sellel seadusel mõtet. Peenhäälestusega tegeleda ei ole mõtet.

Te ei lähe praegu seda teed, et lubaksite II pensionisambast välja võtta vaid kaks protsenti sotsiaalmaksust ja riigi poolt lisatud neli protsenti jääks inimese pensioniiga ootama?

Ei, kindlasti mitte. See on ju meie pensionireformi üks põhiaspekt.

Aga ütlen ka kohe, et presidendi käsitlus 4+2 protsendist on majanduspoliitiline hinnang, mitte õiguslik.

Saate aru, et president saadab seaduse riigikohtusse, kui parlament piirdub vaid kosmeetiliste parandustega?

See on presidendi õigus ja riigikohus langetab siis lõpliku otsuse. Põhiseadus näeb niimoodi ette ja teist lahendust ei saagi olla.

Põhiseaduse ühe autori Liia Hänni sõnul tuleb riigikohtus väga põhimõtteline vaidlus, kus ühel kaalukausil on antud ajahetke valitsusliidu poliitiline tahe ja teisel Eesti riigi mõte. Oponeerite talle?

Jah, tegelikult on vastupidi. Olen Liia Hänniga täiesti nõus, et koalitsiooni poolt on laual Eesti riigi mõte ja presidendi poolt on poliitiline tahe. (Muigab)

Ma ei ole nõus ei [endise õiguskantsleri, praeguse vandeadvokaadi] Allar Jõksi ega ka presidendi hinnangutega, mis puudutavad pensionisüsteemi jätkusuutlikkust või pensionivaesust tulevikus. See kriitika kuulub täna kehtiva süsteemi kohta.

Meie muudame pensionisüsteemi nii, et see oleks jätkusuutlikum ja väldiks tulevikus pensionivaesust. Pensionireformi arutelu aasta on oluliselt muutnud pensionifondide ja pensionisüsteemi osaliste käitumist, tekitanud reaalset huvi inimeste poolt, alandanud haldustasusid, pannud fondid vaatama näoga hoiustajate poole.

Väga tore, olete oma eesmärgi saavutanud ja pensioni II sammas on paremaks läinud.

On läinud. Aga eesmärk ei ole saavutatud. Kui see kirves – mis ripub praegu nö kerge raha saajate pea kohal – ära kaob, läheb kõik vanasse vakku tagasi. Sellepärast tuleb pensionireformi seadus vastu võtta, mis ei võta kelleltki ära ühtegi õigust, aga annab kõigile juurde õigusi ja valikuvabadust.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mis saab siis, kui riigikohus – pärast neli kuud kestnud arutelu – nõustub presidendiga ja tunnistabki Isamaa pensionireformi põhiseaduse vastaseks?

Ärme torma sündmustest ette, ärme hakka spekuleerima ja prognoosima. Kui riigikohtu seisukoht on teada, siis arutame edasi.

Siis olete võibolla olukorras, kus tuleb loobuda II samba vabatahtlikuks keeramisest?

Kindlasti ei tule sellest loobuda, kuidas ka üks või teine poliitiline jõud seda ei sooviks või ei sooviks ka meedia ja ajakirjandus.

Mina räägin riigikohtust.

Mina ka. Kindlasti seda ei juhtu, sest kindlasti ei ole põhiseadusega vastuolus vabaduste andmine, süsteemi paremaks ja tervemõistuslikumaks muutmine. Kui konkreetne seadus, selle üks või teine paragrahv ei ole kooskõlas põhiseadusega, siis on parlamendil alati võimalus seadust täiendada, parandada, muuta.

Aga väita, et pensionisüsteemi muutmine paremaks ei ole Eesti põhiseaduse järgi olemuslikult võimalik – see ei ole kindlasti õige. Mina olen veendunud, et see on võimalik.

Valdav enamus Eesti ajakirjandusest mõistis pensionireformi seaduse selle sünnihetkel hukka. Juhtkirja tasemel on seda algusest peale teinud Äripäev, Delfi, Päevaleht, Postimees, Eesti Ekspress. Ja kui võtan kommentaarid, siis ka Eesti Rahvusringhäälingu poliitikatoimetaja Toomas Sildam on korduvalt selle hukka mõistnud, korduvalt öelnud, et see on ebamõistlik.

Loomulikult on ka ajakirjanikke, kes on neutraalsed, kes ütlevad, et võib nii ja naa või kes seda toetavad.

Paneme siia kõrvale näiteks Eesti Panga arvamuse ja tekib paratamatult küsimus, et ehk ongi teie reformil vale mõte.

Siin ma soovitan lugeda aasta jooksul toimunud muudatust ka ajakirjanike arusaamises. Täna ütlevad ajakirjanikud: keegi ei kahtle, et pensionisüsteemi on vaja muuta. Aasta tagasi ei olnud peaaegu ühtegi kahtlejat, ka ajakirjanike hulgas.

Enne ei olnud keegi uurinudki, mis tema II sambaga saab ja nüüd, täiesti loomulik, arvavad inimesed, et näiteks väljamaksed võiksid paindlikumad olla.

Mitte ainult väljamaksed, vaid kogu süsteem. Aga eks see teadlikkus tuleb pikalt järele. Nagu öeldakse – esimesed heidetakse...

Täna võitleme presidendiga, aga olen kindel, et kui president süveneb põhjalikult pensionireformi seadusesse, eelkõige selle sisusse ja eesmärkidesse, siis ta saab aru, et valdavalt on pensionireformi seadus põhjendatud ja õiges suunas.

Tahate öelda, et president pole süvenenud?

President võibolla on süvenenud, aga president ei ole ilmselt veel kogu pensionireformi sisu ja olemust hoomanud, sellest aru saanud.

Nii või teisiti, kui riigikohus hakkab asja arutama, siis 2021. aasta kohalike valimiste eel ei saa keegi II pensionisambast raha kätte.

Pensionireformi seaduse niisugune kitsendatud, pisendatud eesmärk ei ole absoluutselt õige. Nagu ei ole õiged opositsiooni hinnangud, et seaduse eesmärk on jagada enne kohalikke valimisi osale inimestest raha kätte või täita ühekordselt riigieelarvet.

Peamine eesmärk on jätkusuutliku pensionisüsteemi loomine, mis vaataks tulevikku, mitte aga need üksikud detailid, mida teie ette lugesite. Need on ka olulised, samuti väljamaksete süsteem ja otsustusvabaduse andmine läbi investeerimiskonto. Aga ükski neist ei ole ainus eesmärk.

Miks ei ole laiad rahvamassid teie heast ideest aru saanud, sest see ei peegeldu avaliku arvamuse küsitlustes, kus Isamaa toetus on valimiskünnise ehk viie protsendi lähedal?

Avalik arvamus, tundub, on sellest päris hästi aru saanud. Nagu küsitlused näitavad, toetab enamus inimesi pensionireformi.

Me ei ole pensionireformi kunagi esile lükanud Isamaa reitingu tõstmiseks. Eesmärk on olnud pensionisüsteemi jätkusuutlikuks tegemine. Inimesed, vastupidi teie väidetele, on sellest aru saanud.

Miks ma ei näe siis nende toetust Isamaale?

Kui ajakirjandus, kes on vahelüli poliitikute mõtete ja algatuste kajastamisel rahvani, on algusest peale negatiivse häälestusega... See on üks põhjusi.

Aga mina ei muretse selle pärast. Oluline on midagi korda saata, paremaks teha. See võib olla mingil hetkel ka ebapopulaarne otsus, millest üks või teine ajakirjanik või poliitik või mingi osa inimestest aru ei saa. Siis tuleb julgeda selgitada, minna alguses ka enamuse arvamuse vastu, kui tead, et ajad õiget asja. Küll tuleb ka toetus.

Teate, Isamaal ei ole häda midagi. Isamaa reiting on püsivalt olnud kõrgem kui pensioni II samba tootlus. Ja kui püsib II sammas, püsib ka Isamaa. (Muigab)

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Teate, mina ei saa aru. Ühelt poolt ütlete, et Isamaa penisonireformil on rahva lai toetus ja teisalt ei kajastu see Isamaa enda populaarsuses. Miks?

Aga nii on. Ega inimesed peagi panema võrdusmärki pensionireformi ja Isamaa vahele. Seda enam, et pensionireformi algatamist on saatnud valdava enamuse ajakirjanduse väga kriitiline, hukkamõistev hoiak Isamaa suhtes, mis kujundab ka rahva arvamust.

Kuid mina ei ole poliitikas selleks, et kogu aeg jälgida ja seirata, milline on erakonna reiting ja kuidas üks või teine seaduseelnõu seda muudab.

Ajakirjandus on teie puhul süüdi, aga ajakirjandus ei ole peaaegu üldse kirjutanud Eesti 200-st, kes ometi on küsitluste järgi Isamaast populaarsem.

Mina ei ole öelnud, et ajakirjandus on süüdi. Ajakirjandus on üheks põhjuseks, miks see nii on.

Miks on Eesti 200 saanud Isamaast populaarsemaks?

Mina küll ei ütle, et kui üks või kaks kuud näitab reiting ühe või teise partei suuremat populaarsust, siis selle järgi saab teha püsivaid järeldusi.

Mina ei pööra nii suurt tähelepanu reitingule, mida ajakirjandus seirab nii, nagu nõukogude ajal oli rajoonilehtedes kümne päeva piima väljalüps. See on nüüd meedia leib, et iga nädal või kord kuus tulevad reitingud ja siis neid kommenteeritakse. Kohati on need reitingud täiesti vastupidised, mille peale tahaks küsida: kas rahval on tõesti kaks arvamust korraga?

Ärgem võtkem neid suhteliselt hüpoteetilisi küsitlusi, mida tehakse erinevate metoodikatega valimiste vahelisel ajal erakonna tegeliku toetusena.

Mullu kogusite annetusi 764 000 eurot, mis oli erakondade teine tulemus. Miks teile nii palju annetatakse, mida teilt loodetakse ja oodatakse?

Küllap toetatakse meie tegevust ja maailmavaadet, poliitilisi seisukohti. Meie ei ole kellelegi midagi põrandaalust lubanud, kõik see on olnud avalik, mida poliitikas teeme. Eks siis usutakse, et suudame ka midagi ellu viia, selle reitinguga, mis meil on.

Ikka selle valitsusega, kus te olete, reiting pole koalitsioonis kõige olulisem.

Nii selle valitsusega kui ka selle reitinguga. Enne valimisi oli samuti põhiline teema Isamaa reiting ja pidin muudkui vastama, et mis saab, kui jääme parlamendist välja. Nüüd oleme koalitsioonis ja täidame oma valimislubadusi.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

On neid, kes ütlevad, et kuna presidendi veto on poliitiline, toob see kaasa olukorra, kus ka riigikohus hakkab poliitikaga tegelema. Kas teie olete nende seas?

Mina küll loodan ja arvan, et riigikohus ei tegele poliitikaga, lähtub põhiseadusega neile antud pädevusest ning langetab otsuse oma parima arusaamise kohaselt ja põhiseaduse vaimus.

Ette ei hakka ma riigikohtust midagi arvama, veel vähem hinnangut andma. Pärast võin seda küll teha. Ka kohtuotsuseid tuleb analüüsida ja arvustada, aga tagantjärele, mitte ennetavalt oletada. Ma tõesti ei pea õigeks, et [riigireetur] Herman Simm vabastati ennetähtaegselt. Või näiteks [dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi mõistetud suusatreeneri] Mati Alaveri kohtumaterjalide salastamine. Need polnud head ja õiged otsused, arvan ma.

Aga ma kibele andma riigikohtu tegevusele juba ette hinnangut.

Rahandusminister, EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et kui poliitika hakkab tegelema kohtutega, kerkib päevakorda kohtureformi küsimus. Võib see tõesti nii minna?

Kui kohtud hakkavad tegelema poliitikaga... Aga meil ei ole mingit põhjust eeldada, et riigikohus hakkaks tegelema poliitikaga. Mina arvan, et ei hakka. Järelikult ei ole vajadust ka mingiks reformiks.

Nii et kui riigikohtu otsus teile ei meeldi, siis te ei asu koos EKRE-ga rääkima, kuidas riigikogu saaks riigikohtunikke tagasi kutsuda?

Meeldivuse või mittemeeldivuse järgi mina küll ei tegutse. Kindlasti mitte.

Usaldate Eesti kohut?

Jaa, usaldan Eesti kohut.

Aga mida teha meie diplomaatidega, suursaadikutega, kes külla tulnud riigikogu liikmetele avaldavad Eesti praeguse valitsuskoalitsiooni suhtes kriitilisi arvamusi? Keegi arvas hiljuti, et nad tuleks siis tagasi kutsuda.

Diplomaadid las töötavad edasi. Eesti diplomaatiline korpus, üldistatult, on pea 30 aasta jooksul teinud väga head tööd. Ja kui on üksikuid diplomaate, kellega on probleeme...

Milliseid?

Mina ei tea seda. Kui juhtumisi on selliseid diplomaate, küll siis leitakse ka diplomaatilised lahendused nende inimestega. Aga tervikuna on Eesti välisministeerium ja välisteenistus päris hästi töötanud.

Tõsi, võibolla peaksime mõtlema, kas ainult karjäärisüsteem on ikka piiratud inimvaliku tingimustes ideaalne ja ehk peaks siin olema rohkem paindlikkust, kuidas [välisteenistusse inimesi] väljastpoolt sisse tuua, et ei tekiks suletud karjäärisüsteem. Aga nii, et sellega ei toodaks kaasa uusi ohte, mis puudutab politiseerimist ja ebakompetentsust.

Kuid rääkides diplomaatidest, nende arvamus- ja sõnavabadusest, nagu põhiseadus ette näeb, siis on neil sõnavabadus olemas, lisaks on neil eetilised piirid. Loomulikult esindab Eesti diplomaatiline korpus riigi ametlikku poliitikat ja viib seda ellu. Ka need diplomaadid, kes isiklikult võivad mõelda või arvata teistmoodi, saavad sellest kiusatusest üle ja oma erialasel tööl lähtuvad nad Eesti riigi ametlikest seisukohtadest.

Toomas Sildam ja Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti riigi ametlik seisukoht... Näiteks Eesti-Vene piirilepingu puhul – Keskerakonnal on koostööprotokoll "Ühtse Venemaaga" ja nemad oleksid huvitatud piirilepinguga edasi minemast, Isamaa ei ole seda mitte, EKRE räägib Petserimaa tagasi küsimisest... Mis on Eesti riigi ametlik seisukoht?

Need, millest teie räägite, on erinevate erakondade erinevad seisukohad ja seetõttu ei olegi koalitsioonilepingus kokku lepitud, et piirilepingu ratifitseerimisega liigutakse edasi. See ongi Eesti riigi ametlik seisukoht, et sellega ei liiguta edasi, et Eesti riik ei näita siin ühepoolset initsiatiivi.

Andke nõu Eesti suursaadikule x riigis, kellele tulevad külla meie riigikogu liikmed ja küsivad, kuidas Eesti paistab sellest x riigist vaadatuna. Kui ausalt võiks ta vastata?

Aus diplomaat annaks ausa vastuse. Arvan, et enamus Eesti diplomaate on selleks ka valmis.

Minagi teen mõningaid välisreise ja kui võimalik, kohtun Eesti suursaadikutega, et saada ülevaade selle riigi poliitilisest olukorrast ja saada ka tagasisidet, millised on sealsed hoiakud ja arvamused Eesti suhtes. Olen meie suursaadikutega saanud täiesti avatult vestelda, ka teemadel, mida meedia vahendusel ei avalda, aga mida poliitikutel ja diplomaatidel on kasulik teada. See on olnud mulle väga hariv.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mis saab 1. aprillil jõustuma pidavast apteegireformist?

Ei oska praegu vastata. Selleks, et seadust muuta, on vaja parlamendi enamust, kuid viimane apteegireformi hääletus näitas, et hetkeolukorra muutmiseks parlamendi enamust ei olnud.

Praegu on riigikogu menetluses [EKRE ja sotside poolt] kolm erinevat eelnõu, mis apteegireformi ühel või teisel moel muudaksid. Kas neist mõni ka vähem kui kahe kuuga seaduseks saab ja kas sellisel kujul nagu esitati, mina vastata ei oska. Ilmselt sellisel kujul, nagu need kolm eelnõu esitati, küll ükski seaduseks ei saa, aga muudetud kujul võib mõni saada.

2015 oli Isamaa ainus fraktsioon, kes ei hääletanud riigikogus apteegireformi poolt. Miks?

Juba tollal ei läinud rindejoon ainult erakondi mööda, erinevalt hääletasid ka Isamaa saadikud, kuna meil ei olnud erakonnas ühtset seisukohta apteegireformi osas. Olid inimesed, kes arvasid, et võtame seaduse vastu nagu see täna kehtib, kuigi juba tollal andsid kõik aru, et küsitavused on suured.

Kas teie teate, kuidas 2015. aastal apteegireformi seaduseelnõu tekkis või kelle huvides?

Mina ei oska öelda täpselt, kes on olnud algjuurika juures. Eks see koostati nii nagu ikka valitsusest tulnud selle valdkonna eelnõud – sotsiaalministeeriumi ametnike poolt. Millised huvirühmad seal taga olid, vaat sellele küsimusele mina ei tea vastata.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kohalikeks valimisteks sügisel 2021 olete juba valmis?

Me oleme igal hetkel valimisteks valmis, kuid pole hakanud nendeks praegu veel valmistuma. Küll me järgmisel aastal vaatame ja valmistume.

Ma tõesti ei suuda uskuda, et hakkate kohalikeks valimisteks valmistuma jaanuaris 2021.

Täpsustan, tõepoolest jaanuaris me ei hakka. Hakkame hiljem.

Isamaa oskab üllatada. Aga, EKRE muudab kohalike valimiste teemaks abielu defineerimise põhiseaduses mehe ja naise liiduna ning tuumajaama ehitamise. Mis saab Isamaa teemaks?

Millised teemad on 2021. aasta sügisel aktuaalsed, on vara öelda. Jah, abielu institutsioon on üks teemadest, sest rahvaküsitlus [valimispäeval] lepiti koalitsioonis kokku.

On teie arvates õige, et kohalikud valimised seotakse sellise sugugi mitte kohaliku teema rahvahääletusega?

Nii ja naa. See ei olnud küll Isamaa initsiatiiv, aga koalitsiooni läbirääkimistel jõuti seisukohale, et asjad viiakse koos läbi.

Paljudes riikides ei ole see midagi enneolematut, kui koos valimistega toimub ka rahvaküsitlus ühel või teisel teemal. Nii on ratsionaalne rahaliseski mõttes. Mingit vandenõu või poliitilist eesmärki, et sellest kujundada valimiste peateema, pole olnud.

Aga nii ju juhtub?

Kuna need käivad koos, siis loomulikult need omavahel haakuvad ja küllap see kujuneb üheks teemaks valimistel. Aga arvan, et kohalike valimiste palju olulisem mõjutaja on presidendi valimised, mis toimuvad isegi vähem kui kaks kuud varem. Need kaks valimist jooksevad kokku ja suure tõenäosusega tuleb sellest kõigile erakondadele "kaks ühes" kampaania.

Ajakirjandus hakkab ju parteidelt küsima, kes on teie presidendikandidaat ja mis on tema seisukoht Eesti kohaliku omavalitsuse tuleviku suhtes, kas haldusreform jätkub... Nii et küsitlus abielu institutsiooni kohta ei pruugi üldse põhiteema olla.

Võibolla oleks õigem jätta abielu sõnastamise küsitlus riigikogu valimisteks märtsis 2023?

On [koalitsioonis] kokku lepitud, et tehakse 2021, ma ei näe põhjust, miks peaks seda edasi lükkama. Kui saame varem sellele küsimusele vastuse, on ju parem.

See on oluline riigielu küsimus?

See on oluline riigielu küsimus, jah.

Me juba teame, kes on Keskerakonna, sotside ja Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadid. Kes on Isamaa kandidaat?

Me ei ole seda küsimust [erakonnas] omavahel isegi arutanud.

Teie ikka lähete 24. veebruaril Ugala teatrimajja, presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule?

Jaa, lähen kindlasti.

See on ainulaadne olukord, kus presidendi vastuvõtt toimub minu kodulinnas Viljandis, mille linnavolikogu esimees ma olen. Seega olen presidendi võõrustaja rollis.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: