"Ma viskasin puu alla pikali ja mu koer tuli minu juurde, ta hakkas togima mind ja haukuma ja lakkus ka ja siis tuli õe koer, kes nägi, et mul on midagi valesti ja läks isa kutsuma. Ta käis mitu korda, aga isa ei saanud aru," rääkis Oskar "Aktuaalsele kaamerale".

Lõpuks tekkis isal kahtlus, et midagi on valesti, kui koer pidevalt haugub ja laps hüüetele ei vasta ja ta läks last otsima. "Isa ütles ka, et ega mind ei olnud näha isegi kahe meetri pealt," rääkis Oskar.

Springer spanjel Krissut on õpetatud märku andma, kui poisi veresuhkur hakkab langema, aga laps ise sellest veel aru ei saa. Ilma õpetamata oskab spanjel märku anda ka veresuhkru tõusust. Poisi arvates saaks ta ilmselt diabeedihaigena ka ilma koerata hakkama, aga väga halvasti. "See pühapäevane näide mul oleks võinud väga halvasti lõppeda, kui koera poleks olnud," sõnas Oskar. "Ütleme nii, maailmas ei ole suuremat sõpra olemas kui tema."

Oskari ema Pille Vaheri sõnul otsustasid nad hakata hüpokoera välja õpetama, kui lapsel avastati diabeet ehk suhkruhaigus. "Siis tekkis mõte, et võiks ju olla ikkagi veel keegi abiks peale iseenda ja pumba. Aga nüüd on näha, et see on ennast kuhjaga ära tasunud, ma isegi ei kujuta ette, mis oleks muidu saanud."

Hüpokoerad oskavad küll peremehele veresuhkru tõstmiseks näiteks mahlapakki tuua, aga neid ei õpetata abi kutsuma. Springer spanjel Krissu ja kuldne retriiver Luna said Ernitsa sõnul pühapäeval keerulise olukorra lahendamisega iseseisvalt hakkama, sest olid harjunud koos tegutsema.