Muinsuskaitse soovib ERM-i ümber kaitsevööndi luua
Muinsuskaitseamet soovib lisaks Tartu Raadi lennuväljale võtta kaitse alla ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone ja seada selle ümber kaitsevööndi. Piirkonna maaomanikke kumbki plaan ei rõõmusta.
Läinud aasta alguses tutvustas muinsuskaitseamet mõtet võtta kaitse alla Raadi sõjaväelennuväli ja seda ümbritsev maa-ala. Suur osa sellest maast kuulub eraomanikele. Koos Tartu vallaga seisid nad plaanile ägedalt vastu.
Poole aastaga tõmbas muinsuskaitseamet oma soove mitmekordselt koomale, aga kõiki ettevõtjaid see ei rahustanud. Mitu maaomanikku nõudis, et nende krundid plaanitavast kaitsealast välja arvataks.
Tartu vallavanem Jarno Laur ütles ERR-ile, et vald on nõus konkreetsete lennuradade kaitse alla võtmisega, aga muinsuskaitseamet sooviks kaitsta rohkemat.
"Siiamaani on Tartu valla planeerimisloogika olnud selline, et lennuvälja ala muutub tihedaks linnaliseks struktuuriks. Välja arvatud lennurajad ja sellised supersturktuurid. Need säilivad ja need annavad teljestiku ja raami kogu keskkonnale," rääkis Laur.
Muinsuskaitseamet jätkab nii valla kui ettevõtjatega läbirääkimisi.
Samal ajal plaanib amet ka teist kaitseala. Sõjaväelennuvälja Tartu linna poolses otsas avati 2016. aastal Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.
Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütles, et hiljuti valminud analüüsi toel võiks sellegi kaitse alla võtta.
"Noorema aja arhitektuuri puhul võetakse arvesse seda, et ta oleks selle perioodi kõige silmapaistvam näide, ehk võrreldakse ikkagi teiste sarnaste objektidega. Selle objekti puhul see vanuse kriteerium pole nii palju määrav, kui see arhitektuuriväärtus ja seos militaarajalooga ja sümboolne tähendus," selgitas Siim.
Seni kõige noorema ehitisena kaitseb muinsuskaitse 1991. aastal valminud rahvusraamatukogu hoonet Tõnismäel.
ERM-i hoone ümber plaanib muinsuskaitseamet kaitsevööndit. Siimu sõnul on seda vaja, et säilitada ERMi ümbruse ruumilist keskkonda ja vaateid hoonele. "Kuna see muuseumihoone ise on hästi jõuline maastikuobjekt, siis igal juhul näiteks Roosi tänavalt vaade muueseumihoone suunas või siis näiteks vana lennuvälja teisest otsast – et kõik need vaatesuunad on hästi olulised."
Sarnaselt lennuvälja kaitseplaanidega tekitab ERM-i hoone ümber plaanitud kaitsevöönd maaomanikes ärevust. Osa kaitsevööndist ulatub Tartu linna maadele, kus üldplaneeringu järgi võiks suured arendused ees oodata.
Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles ERR-ile, et maadele on plaanitud jalgpalliväljak, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid. "Otsapidi ulatub see ala ka riigikaitsemaale, kus kaitseministeerium oma tegevusi sooviks teha. Kui ikka jalgpalliväljakute kõrval olevatele tribüünidele tulevad katused peale, siis see ilmselgelt vaateid nii kaitse alla võetavale Eesti Rahva Muuseumile kui sealt avanevaid vaateid mõjutab."
Laidre sõnul ei tea linn veel täpselt, missugused piirangud ERM-i kaitsevöönd arendustele seaks.
Nii ERM-i ümber joonistatud kaitsevööndisse kui sõjaväelennuvälja plaanitavasse kaitsealasse jääb Merko Ehitusele kuuluv maatükk. Tartu vallalt on Merko saanud juba projekteerimistingimused, mis lubavad rajada nii äri- kui kortermaju.
Merko Ehituse lõuna regiooni juht Juhan Varik kirjutas otsesõnu, et ettevõtte hinnangul pole Eesti Rahva Muuseumi hoonet tarvis kaitse alla võtta. Ühtlasi leiab ta, et kaitsevööndi seadmine Merko kinnistule oleks õigusvastane ja lubamatu.
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht Kalmar Kurs ütles ERR-ile, et ERM-i seisukohast on olulisem just kaitsevöönd - seda samadel põhjustel, mida Kersti Siim nimetas.
Merko Ehituse plaanid muuseumist 150 meetri kaugusel on siin heaks näiteks.
Kurs ütles, et plaanitavad äri- ja kortermajad pole ERM-i jaoks kõige parem perspektiiv, kuid seni olid muuseumi kaasarääkimisvõimalused ahtad. Kursi sõnul ootavad nemad muuseumi ümbrusesse rohkem kultuuri ja loomemajandusega seotud organisatsioone. "See diskussioon Raadi arengust ja Eesti Rahva Muusemi ümbrusest oleks pidanud toimuma nii riigi institutsioonide kui kahe omavalitsuse ja teiste osapoolte vahel juba varem."
Siim ütles, et ka nüüd saab kõik maaomanikega läbi arutada.
ERM-i direktori Alar Karise sõnul on ERM-i hoone ehitatud nii, et see oleks avatud pinnal.
"Võib ju mõelda, et see on vastuoluline lause, et tahame ühest küljest, et elu tuleks siia, teisest küljest nagu tõrjume eemale. Aga see eemaletõrjumine tähendab seda, et ta peaks olema teatava distantsiga. Kui ta ära matta siia hoonete vahele, siis ma arvan, et see investeering oleks olnud täiesti mõttetu. Siis võib lihtsalt ühe kolemaja teha ja oleks läinud tunduvalt odavamaks," rääkis Karis "Aktuaalsele kaamerale".
Konkreetsemad ettepanekud kirjutab amet kaitse alla võtmise eelnõusse, mis loodetakse kokku panna sügiseks. Seal oleksid koos nii vana sõjaväelennuvälja kui ERM-i hoone kaitseplaanid.
Siimu kinnitusel varasemad planeeringud ja projekteerimistingimused ei muutu kehtetuks: "Need loomulikult jäävad kõik kehtima. Selles osas suuri muutusi ei tule."