Kriisinõustaja: sõbrapäeval võib olla praegustele lapsevanematele midagi õpetada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Savannah van der Niet/Creative Commons

14. veebruaril tähistataval Valentinipäeval, mida Eestis tuntakse rohkem sõbrapäevana võib olla oluline roll õpetamaks praeguseid lapsevanemaid, kes tulevad ajast, mil sõbrapäeva ei tähistatud, rääkis "Vikerhommikus" kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn.

Naarits-Linn, kelle töö on olla toeks ka neile, kelle lähedane on teinud enesetapu, tõdes saatelõigu alguses, et nii rasket kooliaastat kui praegune pole ammu olnud.

"Arvasin eelmisel kooliaastal, et see tundub kuidagi raske, sest murdepunkte on liiga palju. Aga sel kooliaastal on meie keskusesse (Mahena - toim.) jõudnud liialt palju juhtumeid, mis on lõplikud ja liiga traagilised," rääkis Naarits-Linn.

Kriisinõustaja möönis, et kui keegi otsustab jäädavalt lahkuda, siis sellele viidanud märgid on selgemad tagantjärele, ent tuleks aduda, et need märgid on pidevalt olemas. Näiteks seab tunnete väljendamisele raamid kodune keskkond, kus emotsioonideks ei pruugi eriti aega jääda. Sestap ongi Naarits-Linn mõelnud, et sõbrapäeval võib olla väga oluline roll praeguste vanemate õpetamiseks, kes ise on tulnud ajastust, kus sõbrapäeva ei eksisteerinudki meie kultuuris. Ent nüüd on neil lapsed, kes on sõbrapäevaga kasvanud.

Traagiliste juhtumite puhul, millega Naarits-Linn töö tõttu kokku puutub, on sõpruse mõttes tegemist teatud punkti jõudmisega, kus laps hindab seda, kui palju tal on neid, kellega ta saab rääkida.

Kui eelkooliealise lapse puhul on vanem autoriteet, siis põhikooli lõpuklassides saabub aeg, kus vanemal tuleks endalt küsida, kas ta on lasknud oma lapse piisavalt vabaks sõprade jaoks, kes määravad tema maailma võib-olla rohkemgi kui vanem. Vanem peaks mõtlema, kas ta on lapse sõpru külla kutsunud ja nendega tutvunud. Naaritsale on jäänud mulje, et Eesti lapsevanemad kipuvad sulgema koduuksi lapse sõpradele.

"Kõige kurvem on see, et põhikooli lõpuks on ääretult suur vajadus eakaaslasest sõbra järele, sõber muutub suuremaks autoriteediks, ja kui laps peab neid sõprussuhteid otsima ainult väljaspoolt kodu, sest kodus ei võimaldata sõpru istuma kutsuda, siis vanem ei tea, millised on sõbrad," rääkis Naarits-Linn. Vanema väljakutse on kriisinõustaja sõnul võimaldada selliseid seltskondi, kus ta näeb lapse sõpru ning saab mõnevõrra osaleda arutelus, kes on sõber.

Gümnaasiumi või ülikooli lõpuks on omakorda oluline, et noor suudaks iseennast näha sõbrana ja ennast väärtustada. "See on eluküpsuse märk, et anda laps täiesti vabaks."

Veel soovitas Naarits-Linn peredel leida kasvõi kord nädalas aeg, et kogu pere saaks istuda ja üksteisele jagada, kuidas nädal on läinud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: