Omavalitsused võtaks riigilt tema teed ainult koos rahaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kevadise pori ajal kruusateele kinni jäänud buss
Kevadise pori ajal kruusateele kinni jäänud buss Autor/allikas: Sander Saar

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovib üle 3000 kilomeetri riigiteid omavalitsustele anda, kuid need ütlevad, et teedega koos pakutakse liiga vähe raha. Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitab, et jõuga teid üle andma ei hakata.

Mõte anda osa riigiteid omavalitsustele sündis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis juba aastaid tagasi. Praeguseks on ministeerium ühes maanteeametiga riigiteede kriteeriumid paika pannud ja need teelõigud, mis kriteeriumitele ei vasta, välja valinud. Kokku pakutakse omavalitsustele ligi 3400 kilomeetrit teid, sealhulgas sadat silda. Maanteeameti teedetalituse juhataja Julia Bergštein ütles, et muudatusest võidaks kõige enam kohalik kogukond, sest omavalitsus saaks ise prioriteete seada.

"Väga palju on ka selliseid paralleelteid, mida võib-olla mõlemat korraga pole mõistlik üleval pidada. Kohalik omavalitsus oskab paremini hinnata kohalikke olusid ja elanike liikumisvajadust ja võib-olla saaks siis teed ka paremini korras hoitud," rääkis Bergštein.

Ent omavalitsusjuhtide sõnul saavad teed paremasse korda siis, kui selle jaoks rohkem raha on. Aasta alguses tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium omavalitsustele viisi, kuidas teedega kaasa antavat lisaraha arvestatakse. Seal on kirjeldatud nii kulutused teede igapäevaseks hoolduseks kui jooksvaks remondiks ehk kõik see, mida läheb vaja, et teede seisukord ei halveneks. Rõuge vallavanem Mailis Koger aga ütles, et kiita ei saa ka teede praegust seisundit.

"Meile soovitakse üle anda ca 128 kilomeetrit kruusateid. Kandevõime nendel teedel on suhteliselt olematu. Me oleme teinud selle arvutuse, et põhimõtteliselt praeguse rahastusmudeli alusel oleks meile hoolduseks umbes 1100 eurot kilomeetri kohta. See ei ole mitte kuskilt otsast piisav," selgitas Koger.

Paide linnapea Priit Värk ütles, et nende arvutuste järgi nõuaks riigi pakutud teede hooldamine umbes 15 protsenti rohkem raha kui riik selleks ise hindab. Omavalitsuste tõrksust aitab ehk selgitada seegi, et riigiteede remondivõlg kokku on umbes 840 miljonit eurot. Just niipalju raha kuluks, et kõik riigiteed korda tehtaks.

"Tuleb ka arvestada sellega, et mitmed need teed hakkavad lähiaastatel nõudma investeeringuid. Ma arvan, et nii Paide linnal kui teistel omavalitsustel lihtsalt pole neid rahalisi vahendeid, et suudaks veel rohkem teedesse investeerida," sõnas Värk.

Julia Bergštein ütles, et ministeerium ootab omavalitsustelt konkreetseid ettepanekuid, kuidas riigiteede üleandmist sujuvamalt korraldada. Ta lisas, et ehkki iga omavalitsus ja tee on erinev, tuleb üleandmise põhimõtted keskselt kokku leppida.

Riigihaldusminister Jaak Aab tõdes, et kuniks kokkulepet pole, ei saa ka teede üleandmisega edasi liikuda. Märtsis peaks asja arutama vabariigi valitsus, kuid jõulist reformi sellele tõenäoliselt ei järgne.

"Minister Taavi Aas ütles, et temal ei ole küll plaanis teha sellist otsust, et valitsus sunnib teid üle võtma. Kui MKM soovib tutvustada tänast seisu ja oma plaane, siis see on teretulnud. Aga mina ütlen küll, kui ei tule põhimõttelist kokkulepet omavalitsusliitudega läbirääkimistel, siis ei ole võimalik sunniga neid teid kindlasti anda."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: