Karl Soonpää päevik 22. veebruaril 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 22. veebruaril 1940 oma päevikusse:

22. veebr. Vab. Val. koosolek Kadriorus 17–1. President on kuri [majandusminister Leo] Sepa peale, et see Riigivolikogus seletas, et mamin. omal ajal korda läks reserve varjata ja nendega "paleede" asemel ehitada vabrikuid, mis riigile tulu annavad (see seletus ei ole muuseas õige).

Kõnelemine läheb nii kõvaks, et arvan juba kriisi lõhna tundvat. Enne aga, kui midagi parandamatut sündida saab, võtab Laidoner sõna, et kütta Sepale sauna palavamaks, kuna tal palju kanu viimasega kitkuda – kõige hilisem "Kiviõlile" usaldusmehe määramise asjus. Ei saavuta aga sihti, kuna oma laia kõnega kaldub kirjeldama Vene poolt võimalikku hädaohtu Tallinnale, ja sellega jutu juhib tähtsamale teemale, millest ka kinni haaratakse ja Sepp seega kergema saunaga pääseb.

[Siseminister August] Jürima seletab, et kommud liigutavad. Nähtavasti on nad saanud kusagilt juhtnööre. Tartus olevat seletatud, et meie ka Vene tiiva alla hästi mahuks, kuna seal koos töötavad grusiinlane (Stalin), venelane (Molotov ) ja isegi juudid.

Viimased olevat hakkanud Eestis ka poliitika vastu huvi tundma. Tartus olevat komud koondunud "Karskuse Sõbra" ümber, Tallinnas tegutsevat selts "Idee". Kuna Vene paigutus Tallinnas mõnes kohas kahtlane – õhuk.[aitse] garaašide vastas, Narva mnt. j.n.e., haistetakse hädaohtu. Meil politsei laiali. Seal praegu puuduvat kommumeelsus, aga ei tule unustada, et vapside mässukatse ajal relvad Soomest toodi politseiniku korterisse.

Ka [välisminister Ants] Piip saab vihaseks, kuna president pääle käib Saksaga läbirääkimiste kiirendamise asjus ja [peaminister Jüri] Uluots ütleb, et tema ei saavat aru, miks kõik küsimused – ärakolijate ja kaubanduslikud – ühedeks läbirääkimisteks koondatud ja seega nii suur ulatus antud, et paratamatult kokkuleppe saavutamine pikale venib.

See teebki Piibu vihaseks, kuna ta väidab, et kõik volitused on antud [Georg] Merile Uluotsa nõusolekul ja teadmisel. Meri näib olevat õnnetu valik kui läbirääkija. Sellest aga ei saa senini aru ainult veel Piip ja Sepp , kes Merd väga kohaseks ja targaks peavad.

Oleme suitsetamistoas. Laidoner ütleb, et ta senini ei tea, kes andis Soomele nõuu sõda alustada. Arvan, et [Rootsi endine välisminister Rickard] Sandler. Tema ütleb, et Sandleri nõuu peale üksi Soome poleks sisse läinud, kuigi [Soome välisminister Eljas] Erkko ka ise oli põikpea ja rumal. L. kahtlustab, et nõuu võis anda ka Göring, vahest ka Churchill või Daladier?

[(Propaganda)minister Ants] Oidermaa ütleb, Saksas parteist 95% Soome poolt. L. ütleb, et Saksa kaudselt toetab Soomet, kuna müüb suurel hulgal sõjariistu Rootsile, kes siis omi võib edasi müüa Soomele. Igatahes Inglises tsüünilisi hääli, et Balti bassein tuleb sõtta kiskuda (Liddell Hart). Moskva kommisjon pole ikka veel saanud lepingut.

[Sõjaminister Nikolai] Reek ütleb, et üheks põhjuseks on see, et venelased lubavad lisavarustust näit. autodele, ei anna aga nimekirja, missugune see lisavarustus on – on siin tegemist nii tarvilikkude autokummidega või ainult kruvimutritega. Meie Rkt. [Riigikontrolli] kord aga nõuab, et nimekirjad oleks. Uluots imestab, et Rkt. venitab ja takistusi teeb.

Võtan sõna ja tähendan, et oleks tarvis Rkt. esindaja Moskvast ära kutsuda, kuna teda kodu tarvis. Ütlen ka, et mina ei usu, et [Riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöri asetäitja Alfred] Terras teeks takistusi. Rkt. nägi juba ette, et Moskvas asjad pikale lähevad ja sealt kõigi nõuetele vastavaid lepinguid ei saa.

Sellep. Rkt. ettepanekul võeti Tombergile antud volitusele sisse ka volitus varustust kohapeal vastu võtta ja anti Terrasele isegi plommitangid kaasa, et kui saab valmis varustust, siis see vastu võtta ja plommitult teele saata. Seletus jätab nähtavasti hää mulje.

Uluots nagu rabeleks, kuna tema kohta arvamine, et ta pole tegudemees. Viimati avaldas minule Riigivolikogu ruumes seda arvamist [õiguskantsler Anton] Palvadre. Vastasin, et mul samuti see mulje, et praegusel ajal rohkem kohal tegudeinimene. Palvadre tähendab, et ka rahvarindes see mulje, aga kuuldavasti polevat kedagi asemele panna, kel oleks üldine usaldus.

Venelased on võtnud omale ehitusmaterjali hankijaks juut Saidelsoni. Olevat majandusliselt halvemat sorti mahher. Arvatakse (president, Oidermaa, Piip), et ei peaks siiski takistusi tehtama juba õndsast tsaariajast tuntud vene asjaajamise viisile, kus пocтaвщик'ideks [tarnijaiks] olid juudid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: