Majanduskasv oli mullu 4,3 protsenti, viimases kvartalis 3,9 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3 protsenti. Aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9 protsenti.

Jooksevhindades oli Eesti SKP 28 miljardit eurot.

"Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle nelja protsendi," märkis statistikaamet. "Peamine kasvu eestvedaja oli info ja side tegevusala, järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus."

Aasta keskel sai majanduskasv toetust ka töötlevast tööstusest ja aasta teises pooles läks hästi varem tagasihoidlikku tulemust näidanud põllumajandussektoril.

Ainsana oli oluline negatiivne mõju energeetikasektoril.

Info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid 2019. aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. Info ja side lisandväärtus kasvas koguni 28,6 protsenti.

Lisandväärtuse langust aga kogesid mäetööstuse ja energeetika valdkonnad.

Sisenõudlus kasvas viimase seitsme aasta kiireima tempoga. Kasvu vedasid 13,1 protsenti suurenenud investeeringud eelkõige aasta esimesel poolel.

Investeeringute kasvu andsid oma osa kõik valdkonnad ja sektorid, välja arvatud valitsemissektor. Kõige suurem positiivne mõju tulenes mittefinantsettevõtete investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Oluline oli ka kodumajapidamiste panus eluruumidesse investeerimisel.

Eratarbimine suurenes 3,1 protsenti.

Möödunud aastal suurenes eksport 4,9 protsenti. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja puittoodete väljavedu.

Import suurenes 3,7 protsenti, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja veoteenuste ost.

Hõivatute arvu jätkuva suurenemise kõrval kasvas tootlikkus hõivatu kohta kolm protsenti. Tootlikkus töötatud tunni kohta kasvas aga 3,7 protsenti. Tööjõu ühikukulu suurenes lõppenud aastal 4,6 protsenti.

Tegevusalade osakaal SKP kasvus. Autor/allikas: Statistikaamet

Möödunud aasta neljandas kvartalis suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes kolmanda kvartaliga 0,9 protsenti ja võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 4,0 protsenti. Sooja talve tõttu jätkus energeetikasektori aeglustav mõju majanduskasvule. Märkimisväärne positiivne mõju kasvule tuli aga netotootemaksude kiirest kasvust.

Väliskaubandus pöördus aasta lõpus väikesele langusele. Nii eksport kui ka import vähenesid sarnase tempoga, seetõttu püsis netoeksport positiivne, moodustades 2,1 protsenti SKP-st.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: