Eesti Pank on vajadusel valmis andma IMF-ile kuni 380 miljonit eurot laenu
Eesti Pank andis sel nädalal põhimõttelise nõusoleku anda Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) vajaduse korral laenu kuni 380 miljonit eurot.
IMF saab sellist krediidiliini kasutada äärmisel juhul, kui IMF-i muud rahastamise allikad on ammendunud. IMF-i võimalus sellist krediidiliini kasutada jõustuks järgmise aasta algusest kolmeks aastaks, kui lõppevad kehtivad krediidiliini lepingud. Laenuandmise aega saaks pikendada aasta võrra.
Samasugused krediidiliinide kokkulepped on IMF-iga juba teinud või neid on valmis tegema suur hulk IMF-i liikmesriike. Krediidiliinide detailid selguvad hiljem ja lepingud sõlmitakse eeldatavasti aasta teisel poolel.
IMF saab vajadusel neid laene kasutada nii majanduskriiside ennetamiseks kui ka majandusraskustes riikide ajutiseks toetamiseks. Laenu saavale riigile esitatakse ranged tingimused ja neilt nõutakse oma majanduspoliitika parandamist.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et see on Eesti kui avatud majandusega väikese riigi huvides, et IMF-il oleks piisavalt raha, et hoida ära võimalikke kriise ning toetada vajadusel majanduslikes raskustes riike, et seeläbi stabiliseerida maailmamajandust. Ta lisas, ekspordist sõltuva riigina võivad maailmamajanduse mured mõjutada otseselt ka Eestit.
Kahepoolsed riikidega tehtud krediidiliinide lepingud on IMF-i jaoks kolmas nn kaitsevall, mida IMF saab kasutada raskustes riikidele laenude andmiseks alles siis, kui esimeste kaitsevallide varud on ammendunud. Seni pole kahepoolsete laenuvõimaluste kasutamist kunagi vaja läinud.
Esimene rahastusallikas ehk kaitsevall on IMF-is osalevate riikide eraldatud kvoot, mille suurus on praegu kokku 595 miljardit eurot. Teine kaitsevall on mitmepoolsed laenumehhanismid, mille kogumaht on praegu 456 miljardit eurot. IMF-i ja tema liikmesriikide kahepoolsete krediidiliinide ehk kolmanda kaitsevalli kogumaht on eeldatavasti kuni 400 miljardit eurot.
Eesti Panga jaoks sõltub laenu andmise tulu IMF-i eriarveldusühikute (special drawing rights, SDR) aluseks oleva valuutakorvi ja Euroopa Keskpanga rahapoliitilise laenu intressimäärade erinevusest.
Toimetaja: Merili Nael