Samost ja Sildam prognoosivad valitsusliidu püsimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Praegune Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsioon, mille moodustamine sai alguse täpselt aasta tagasi, on elanud üle küll mitmeid raskeid hetki, kuid peaks vähemalt selle aasta ilusti vastu pidama, leidsid Anvar Samost ja Toomas Sildam omanimelises saates pühapäeval.

"Tänasel päeval 2019. aastal istus pikalt koos Keskerakonna juhatus ja teatas siis, et nad ei alusta koalitsioonikõnelusi valimised võitnud Reformierakonnaga. Ja siis pidas Keskerakond kaks päeva pausi, kuni esmaspäeval, 11. märtsil kutsus koalitsioonikõnelustele EKRE ja Isamaa. Algasid kuus nädalat kestnud koalitsioonikõnelused," juhatas Sildam teema sisse.

Samosti hinnangul on valitsuse esimene tegevusaasta möödunud meedia jaoks väga intensiivselt, eriti esimene pool, kui EKRE pidi välja vahetama kolm ministrit ja pea iga kahe nädala tagant vallandus mõni skandaal. "Nüüd on toimunud stabiliseerumine," tõdes ta.

Sildam tõi esile kaks suurt kriisi, mis oleks võinud koalitsioonile ohtlikuks saada ja mille peaminister Jüri Ratas suutis lahendada - EKRE ministrite katse vabastada ametist politsei- ja piirivalveameti padirektor Elmar Vaheri ning detsembris puhkenud skandaal, kui siseminister Mart Helme (EKRE) solvas Soome uut peaministrit Sanna Marini. "Ka sellele järgnes selline pööris, et kui Helme poleks läbi kahe "kui" vabandanud, siis oles valitsus lagunenud. Ratas suutis siiski Helmele selgeks teha, milline on õige käitumine," tõdes Sildam.

Küsimusele, kas ja kellel on põhjust olukorraga rahul olla, leidis Samost, et EKRE ja Isamaa puhul pole kahtlust, et nemad valitsuses olekust võitnud, kuid Keskerakonna puhul on see kahtlasem.

"Üks asi, mis on valitsust tõhusalt koos hoidnud, on parlamendi koosseis, mis ei paku väga palju koalitsioonide võimalusi ja eriti kuna Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon on väga vähe tõenäoline. Kolmandaks on olnud väga soodne majandusolukord - suur majanduskasv, täistööhõive ja palgakasv," rääkis Samost. "Kui mõelda, kas järgmise aastaga midagi muutub, siis põhimuutujad on ju samad - riigikogu koosseis ei muutu, erakondade juhid ei muutu, enne järgmise aasta sügist ei ole tulemas ka olulisi valimisi. Tundub, et jooksva aasta lõikes võib näha sama koosseisuga valitsust," tõdes Samost.

Sildam täiendas seda viitega, et 2021. aasta sügisel toimuvad presidendi ja kohalike omavalitsuste valimiste lähenemine hakkab kindlasti valitsuse sisekliimat mõjutama.

Samas ei ole teada, kuidas hakkab olukorda, eelkõige majanduses, mõjutama koroonaviirus, märkis Samost. "Üks asi on olla valitsuses siis, kui majandus hästi kasvab, teine siis, kui tuleb hakata kulusid järsult piirama," rõhutas ta.

Sildam meenutas ka koalitsioonilepingus sätestatud lubadust korralda kohalike valimistega samaaegselt rahvahääletus küsimuses, kas abielu peaks põhiseaduses olema fikseeritud kui mehe ja naise vaheline liit. Tema hinnangul otsib Keskerakond siin "muid lahendusi".

"Sellise kena majanduskasvu taustal on muidugi tore selliste teemade üle arutada, aga kui kriisi tulemusel on näiteks 40 protsenti pesnsionifondide rahast haihtunud, siis ma arvan, meil on üsna ükskõik, mis seal rahvahääletusel abielu kohta küsitakse - küsimused on siis hoopis teistsugused," märkis selle peale Samost.

Saates oli pikemalt jutuks ka koroonaviiruse levik maailmas ning sellega toimetulek ja võimalikud mõjud Eestis, Eesti Kongressi 30. aastapäeva valguses selle ajalooline tähendus ja mõju, uus ähvardav rändekriis ja Euroopa Liidu pagulaspoliitika muutumine ning venekeelse telekanali PBK Eesti-uudiste lõppemine.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: