ERR Hollandis: riik valmistub sajandi lõpuks merevee taseme tõusuks meetri võrra
Hetkemuredega võrreldes näivad kliimasoojenemise ohud kaugetena, ometi ähvardavad sagenevad põuad, maastikupõlengud ja merevee taseme tõus eurooplasi juba sel sajandil. Hollandlastel on vee juhtimisega pikk ajalugu. Epp Ehand uuris seda teemat lähemalt.
Kui keegi oskab elegantselt vihmavarjuga jalgrattaga sõita, siis on need hollandlased ja kui keegi oskab maa ja mere piiril endale eluruumi võita, siis samuti hollandlased, vahendas "Välisilm".
Delft on eriline teadmiste keskus. Seal asuvad teineteise naabruses tehnikaülikool ja Deltares'i instituut. Mõlemas neist leiab basseine ja kanaleid, mis mõeldud vee ja lainete käitumise uurimiseks. Seal töötavad teadlased ja insenerid, kes pakuvad lahendusi vee valitsemiseks.
Veerand Hollandist asub allpool merepinda ja 60 protsenti riigist on haavatav üleujutuste poolt. Hollandi riik valmistub kuni ühemeetriseks merevee taseme tõusuks sajandi lõpuks, kliimasoojenemise mustad prognoosid räägivad aga juba kahest ja kolmest meetrist. See viiks küsimusteni, kas osa maast tuleks merele loovutada.
"Ühest meetrist edasi, näiteks kahe meetri puhul peame me hakkama mõtlema uutmoodi. Meetmed, millele me praegu mõtleme, on meie tasemete tõstmine, suurema hulga liiva viimine randa, et need saaksid tõusta koos meretaseme tõusuga. Meil on Delta projekt suurte tormikaitsebarjääridega, neid tuleb kohandada ja võib-olla mingil hetkel sulgeda," selgitas Deltares'i instituudi keskkonnateadlane Marjolijn Haasnoot.
"Aga samas tuleb vaadata vee äravoolu maalt. Meil on suured jõed, kui me jõed merest ära lõikame, siis me peame hakkama vett pumpama. Me teeme seda juba praegu, aga see pumpamise võimekuse vajadus kasvab tulevikus hiigelsuureks. Nii et me kaalume ka teisi võimalusi, näiteks lubada vett rohkem maale või rajada uued saared ja uus rannikukaitse merre," lisas ta.
"Mõned inimesed leiavad, et vähemasustatud alade kaitsmine läheb liiga kalliks ja keerukaks. Mina olen insener ja ma suhtun optimistlikult, et me suudame kaitsta suuremat osa oma territooriumist, kui me tahame. Me kulutame Hollandis praegu miljard eurot aastas üleujutuste kaitseks, mis on umbes 0,1 protenti meie SKP-st, nii et see on väga väike osa. Isegi kui me kulutaksime viis või kümme korda enam, siis on see ikka väike ja minu hinnangul võimalik kulu. Tehnilised lahendused on olemas," rääkis Delfti tehnikaülikooli hüdrotehnika professor Bas Jonkman.
1953. aasta üleujutuses hukkus Hollandis 1836 inimest, misjärel hollandlased otsustasid, et ei iial enam. Aastakümnete pikkune töö on muljetavaldav. Rotterdami linn näitab oma reklaamvideotes, kuidas nad linnaehituses mõtlevad üleujutuse ohule ja suurvihmadele, nii muutuvad näiteks vajadusel veereservuaarideks väljakud ja garaažid. Põhilised kaitserajatised asuvad aga mõistagi jõgedel ja mere ääres.
Maailma suurim robot Maeslantkering Rotterdami sadama külje all suleb merevee tõustes automaatselt oma haarad, et kaitsta sadamat ja sealse piirkonna kaht miljonit elanikku.
Pariisi Eiffeli torni mõõtu haarad on paarikümne aasta jooksul ohu tõttu sulgunud vaid kahel korral.
"Ma võrdlen seda mõnikord olukorraga, kus me ostsime 23 aastat tagasi uue auto, mis on praeguseks sõitnud 23 kilomeetrit, aga järgmisel korral tahan ma olla kindel, et auto töötab. See nõuab palju pingutust ja tööd," rääkis Maeslantkeringi giir Peter Persoon.
Jõesuudmest veidi eemal on mere äärde veetud hiiglaslikud liivakogused, mis töötab omalaadse liivamootorina, ja kuhjatud kõrged liivavallid. Tee külast mere äärde toob trepist üles. Koeraga jalutajad usuvad, et sinna saab muretult jalutama minna veel aastasadu.
"Me elame mere ääres, näete, meri peaks siin tõusma 14 meetrit, enne kui ta siia jõuaks, seda ei juhtu järgneva 100 ega 200 aasta jooksul. Ei ole küsimustki," on Jop veendunud.
Kohanemine merevee taseme tõusu ja teiste kliimasoojenemise tagajärgedega kujuneb üha olulisemaks mitmel pool maailmas. Sellega hakkama saamine näib olevat laiema meelelaadi küsimus.
"Meie oleme õppinud seda, et ei tuleks mitte reageerida sündmustele, vaid püüda ette prognoosida, mis võib tulevikus juhtuda. Ja see ei ole üksnes tehniline teadmine, mis meil on ja suur kogemus sellega, vaid ka valitsemise küsimus. Meil on veega pikk ajalugu ja me valmistume kõiki hollandlasi silmas pidades. Need ei ole indiviidide otsused vaid kogukonna omad," ütles Haasnoot.
"Poliitikas me kutsume seda poldri mudeliks ehk viisiks koostööd teha. Me kõik asume samal poldril ja me peame koostööd tegema, et vältida uppumisi ja kodude hävimist. Seepärast on koostöö väga oluline," sõnas Jonkman.
Toimetaja: Merili Nael