Karl Soonpää päevik 28.-31. märtsil 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 28. märtsist 31. märtsini 1940 oma päevikusse:

28. märts. V. Val. koosolek kl. 17–1. Päevakorras ka seaduse eelnõusid. President küsib, kui kaua mõeldakse parlamenti koos pidada, et ikka uusi seadusi esitatakse? Kuuldub, et aprilli lõpuni. President käseb otsus valmis teha, et 10. aprillil lõpeks istungjärk.

Tähendab, et vaja ka tööle asuda. Kusagil ei istu parlament praegu nii koos kui meil. Osa seadusi võib anda dekreediga – dekreet pole mitte mõni seadusevastane asi, vaid otseselt põhiseaduses ettenähtud.

Suur Tõllu Rootsi reisi asjus kõvad rääkimised. Edasi varustamine välismaa toorainetega. Õigusega märgitakse, et selles asjus tundub keskkoha nõrkust. Puudutatakse Soome abistamise aktsiooni. Leitakse, et see pole praegu kohane, sest venelased võiksid saada umbusklikuks.

President ütleb, et peaks naisi, kes sõjaväe varustamiseks tahavad tööle rakenduda, juhtima meie oma sõjaväele sukki j.n.e. kuduma. Kindral Orasmaa olevat aga selle ära keelanud koos Jeetsiga. Laidoner saab ägedaks. Ütleb, et tema tunneb end ka vastutavaks Orasmaa korralduste eest ja kui nendega rahul ei olda, palub ennast ametist vabastada. Ka ütleb, et juba Soome välisministril olevat teada, et tema ühel koosolekul hoiatas Soomele abi andmisega ruttamise eest.

Välisminister olevat öelnud Varmale, et kõik oleks Soome–Eesti vahel hea, aga Laidoner Soomele vaenulik.

President soovitab mitte nii ägedaks minna, kuna ju temal ka õigus sõjaväe ja Kaitseliidu asjadest kõnelda. Arvab, et Rootsi peale peaks käega löödama. Kui Soome edasi tahab Rootsi sabas sörkida, pole meil midagi parata – vägisi ei saa kedagi ennast armastama panna. Meil tuleb rehkendada Saksaga ja Venega.

Olevat selgunud, et sügisel olevat Venes ärevust tekitanud just sakslaste allkirjade kogumine, kus Hitlerit kutsuti Baltimaid okkupeerima. Vene olevat teatanud siis Saksale, et tema ise okkupeerib Baltikumi. Saksa lubanud saata tolleks juhuks Tallinna 4 drednooti – oma tõukaaslaste kaitseks.

Lõpuks lepitud kokku, et sakslased viiakse siit ära ja Vene katsub saada kokkuleppe teel omale baase ja kaitset Baltikumis. Nüüd aga olevat Saksa asunud seisukohale, et tema huvi Baltimaade vastu kestab edasi ja viimased pole üksi Vene huvikonda kuuluvaks maanurgaks.

Kui siis Saksa oma käed Läänes vabaks saab, olla loota tema huvi suurenemist Baltikumis. Seepärast ei peaks meie vastu olema Saksa kapitalide investeerimisele meil.

K. P. usub, et baasid ei jää Venele igaveseks, vähemalt selle ulatuses kui praegu. Aeg toob lahenduse tema arvates.

Soomes on riiki kandvaks (nimelt juhtimise mõttes) elemendiks rootslus. Relander, osalt Stahlberg, Svinhufvud – need kõik rootslased. Ka Eesti sõpru Soome rootslaste seas (Svinhufvud, Enckell j.n.e.). Söögilauas kaldub jutt maailmasõja-aegsete Tallinna olude kirjeldamisele.

Päts ütleb, et Balti laevastiku ülem adm. Nepenin olnud väga toores. Kord kirjutanud ühe kindrali ettekandele resolutsiooni 2 sõnast: "B жопу" [vulgarism]. Staabiülem pole saanud niisugust resolutsiooni kuidagi edasi teatada.

Kord, kui ta oli veel miinilaevastiku juhiks ja sellena luuresõidul, nõudnud ristlejate ülem liig tihti teateid – kõik šiffreeritult muidugi. N. vastanud järjest, et vaenlast pole näha. Kui aga tülitamine liiale läinud, vastanud juba lahtiselt: "Hикoгo нe вижy, пoшли к ебит. матepи!" ["Ei näe ma kedagi, ...!"]

30. märts. Meil Derrik ja Sossi (+ 25 X 20). (+ 87.31)

31. märts. Väga ilus ilm. Käisime lastega Piirital suusatamas ja merel jalutamas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: