Uuring: Eesti elanikud pingutavad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks üha rohkem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mask.
Mask. Autor/allikas: Orna Wachman/Pixabay

Eesti elanikud on hakanud rohkem pingutama, et koroonaviiruse levikut pidurdada. Vaid neli protsenti inimestest ei näe mingit mõjuvat põhjust kodus püsimiseks, selgub riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud värskest küsitlusest.

Uuring näitab, et 50 protsendi Eesti elanike hinnangul on nad võrreldes eriolukorra esimese nädalaga hakanud rohkem pingutama.

Seitse protsenti elanikest püsib täielikus isolatsioonis, 59 protsenti püsib kodus ning väljub ainult erandkorras, 31 protsenti käib endiselt palju väljas, kuid püüab vältida rahvarohkeid kohti.

Isolatsioonis või peamiselt kodus püsivate inimeste motivatsioon on peamiselt soov ennetada haigestumist koroonaviirusesse (70%).

Kolmandik inimestest, kes liiguvad endiselt palju väljas, teevad seda töö või muude kohustuste tõttu.

Vaid neli protsenti inimestest ei näe mingit mõjuvat põhjust kodus olemiseks.

Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist tõi positiivse trendina välja just Eesti inimeste kasvava teadlikkuse olukorra tõsidusest. Võrreldes eelmise nädala seisuga on kasvanud olulisel määral nende inimeste osakaal, kes peavad olukorda väga tõsiseks. Jätkuvalt on kõrge usaldus riigi poolt astud sammudele viiruse leviku peatamiseks.

Eesti elanike osakaal, kes peavad COVID-19 põhjustatud olukorda tõsiseks või väga tõsiseks, on nädalaga kasvanud 91 protsendini, eriti on tõusnud nende osakaal, kes peavad olukorda väga tõsiseks (51%).

Veidi madalam ohutunnetus on Ida-Virumaal (83%), kuigi ka see on märgatavalt kasvanud.

Vähem tõsisemalt suhtuvad olukorda mehed ja nooremad inimesed vanuses 15–34 aastat.

Eriti tõsiseks peavad olukorda Läänemaa, Saaremaa ja Võrumaa elanikud.

Toetus eriolukorraga seotud meetmetele on endiselt väga kõrge, seejuures 35 protsenti elanikest peab hetkel kehtivaid meetmeid asjakohasteks ning 58 protsenti on avatud meetmete karmistamisele.

Samuti on kasvanud Eesti elanike hinnang enda informeeritusele – 96 protsenti peab end kas hästi või pigem hästi kursis olevaks, veidi kõrgem on see eestlastel (97%) ning madalam teistest rahvustest inimeste seas (92%).

Võrreldes eestlastega on venekeelsete inimeste seas väiksem nende osakaal, kes peavad end väga hästi kursis olevaks (vastavalt 60% ja 46%).

49 protsenti inimestest arvab, et meedia pöörab liiga palju tähelepanu koroonaviiruse teemale. Sellisel arvamusel on eelkõige venekeelsed elanikud (65%) ja idavirumaalased (62%).

Koroonaviirusega seotud olukord on vähendanud nende enda või perekonna sissetulekut 55 protsendi inimeste hinnangul. Tugevamat mõju on tunnetanud teistest rahvustest elanikud (63%).

72 protsenti Eesti elanikest ei pea enda testimist vajalikuks, 18 protsenti sooviks seda igaks-juhuks.

98 protsenti elanikest ei ole testimist taotlenud.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2037 Eesti elanikku, kes olid 15-aastased ja vanemad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: