Maailma suurim erahaiglalaev on valmis koroonapuhanguks Aafrikas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Maailma suurim erahaiglalaev Africa Mercy on valmis puhuks, kui Aafrikas peaks puhkema suur koroonaviiruse puhang.

Heategevusorganisatsioon Mercy Ships tegutseb juba üle 40 aasta ning on sellest 30 aastat keskendunud Aafrikale ja aidanud kokku 2,7 miljonit inimest, vahendas "Pealtnägija".

Organisatsiooni hetkel ainus laev on endine Taani raudteepraam, mis ehitati ümber ja kannab 2007. aastast nime Africa Mercy. 152-meetrine alus opereerib nagu väike asula, kus saab rahuldada kõik igapäevased vajadused.

Africa Mercy toimetab vaid annetuste toel ning valdav enamus 400 meeskonnaliikmest - alates koristajatest ja kokkadest ning lõpetades õdede ja kirurgidega - on vabatahtlikud, kelle missioon on pakkuda arstiabi, mida arenenud maades peetakse enesestmõistetavaks. Näiteks Kamerunis, kus haigekassat pole, on humanitaarlaev paljude viimane lootus.

Ehkki praegu pole Aafrikas veel teadaolevalt suurt koroonapuhangut, on Africa Mercy, mis viibib praegu Senegalis, selleks valmis, sest kui haigus seal puhkeb, jääb kohaliku meditsiini võimekus sellele selgelt alla.

Laeval on küll kaheksa operatsioonisaali ja isegi intensiivraviosakond, aga siiski piiratud võimalused.

Lisaks ravile õpetavad laevaarstid ka kohalikke

Oftalmoloog Glenn Strauss ja tema assistendina töötav abikaasa Kim on selle erakordse rändkogukonna veteranid. Suurema osa viimasest 12 aastast on ameerika abielupaari elukoht laeva pisike kajut.

Glenn teenis koduosariigis Texases silmakirurgina head palka, rääkimata sellest, et elas laste ja lastelaste ligidal, kuid olles pühendunud kristlased otsustasid nad abikaasaga oma mõisa mõõtu kodu vahetada laevaelu vastu Kolmandas Maailmas.

Et ujuvhaigla mõju oleks püsivam, on Mercy Shipsi teine põhieesmärk kohalike arstide väljaõpe. Doualast pärit oftalmoloog Christiane Touna on juba neli kuud end Glenn Straussi juhendamisel täiendanud.

"Aafrikas on oftalmolooge endiselt väga vähe. Vähem kirurge, rohkem hallkaed. See tähendab, et järgmise kümne aastaga probleem süveneb. Me püüame probleemiga toime tulla, kasvatades riikide võimekust," selgitas Strauss.

Laev toimetab vaid annetajate toel

Ujuvhaigla eelarve on üle 15 miljoni euro aastas, mis paljuski tuleb üksikannetajatelt, kes saavad anda raha kas konkreetsele patsiendile läbi vastava veebilehe või laeva kogu tegutsemisele. Sellele lisanduvad suurtoetajad, kelle seas on nii rikkaid inimesi kui ka riike.

"Terved laeva sektsioonid on võimalikuks saanud tänu toetajatele. Mõned kajutid ja ujumisbassein valmisid tänu sponsorile Šveitsist. Haigla eksisteerib tänu sihtasutusele. Üks naine Šotimaalt maksis laeva eest ja pakkus haiglale kingituseks," rääkis Mercy Shipsi esindaja, endine Genfi pankur Pierre Christ.

Christi sõnul pole oluline mitte ainult läbipaistvus raha korjel, vaid ka umbusu hajutamine, sest mõned riigid suhtuvad eelarvamusega laeva, mis seilab riigist riiki.

"Suur laev sõidab randa ja ütleb, et meie teame, mida teeme, teie mitte. Loomulikult tekib tõrge, eriti kuna me pole hästi tuntud. Kui esmakordselt aastal 2015 jõudsime Madagaskarile, lugesime ajalehtedest ja kuulsime ametnikelt, et oleme Lõuna-Aafrika laev ja tulime kulda varastama. Aga pikkamööda, kui esimesed patsiendid oma küladesse naasid, hakati rääkima, et Mercy Shipsi
laevad polegi nii hullud," kirjeldas Christ.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: