Elektrilevi prognoosib väiksemat elektritarbimist kogu aastaks
Eriolukorra tingimustes on elektrienergia tarbimine Eestis vähenenud seitse-kaheksa protsenti, näitas Elektrilevi analüüs. Kodumajapidamiste elektritarbimine kasvas samas keskmiselt üle 10 protsendi. Kuna ettevõtted moodustavad elektritarbimisest kolm neljandikku, siis domineerib eeskätt nende mõju.
Mõttekoda Bruegel on värskelt arvutanud elektritarbimise muutuse võrreldes aastataguse ajaga. Itaalia kukkumine on kõige suurem: 28 protsenti, Hispaanias on tarbimine vähenenud 22, Suurbritannias 13, Prantsusmaal 8 protsenti. Samas on Põhjamaades tarbimine veidi isegi kasvanud.
Ka Nordpooli hulgiturul suuri muutusi pole. Eesti kukkumist võib hinnata keskmiseks. Eesti suurim võrguettevõte Elektrilevi analüüsis märtsi esimest ja viimast nädalat. Selgus, et äriklientide elektritarbimine on kahanenud 14 protsendi võrra. Maakondadest said enim pihta tõmbekeskused Tartu 19 protsendiga, Pärnu- ja Harjumaa, ka Saaremaa, aga viimase puhul on määravaks kriisi tulipunkti staatus.
Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial ütles, et äriklientide poole peal ei olnud suurtarbijate puhul kukkumine nii suur. "Me räägime seal seitsmest-kaheksast protsendist. Täna kõige haavatavamad kliendid on ikkagi meie mõistes keskmise suurusega ärikliendid – erinevad meelelahutuskeskused, kinod, teatrid, hotellid ja selles segmendis on tegelikult ka kõik koolimajad. Nende tarbimise langus on olnud selgelt üle 10 protsendi," lausus Treial.
Kodumajapidamiste elektritarbimise muutus annab vihjeid inimeste liikumise kohta eriolukorra ajal. Kõige enam, lausa 15 protsenti kasvas tarbimine Põlvamaal, järgnevad Võru ja Rapla.
Hõredalt asustatud piirkondades on 60 protsenti elektriliinidest, aga tarbimist muidu vähe: tõenäoliselt on inimesed liikunud maakodudesse ja suvilatesse.
Kui eriolukorra piirangud peaks kaduma, ei taastu tarbimine siiski kohe, vaid sedamööda, kuidas ärkab elule ekspordile suunatud ettevõtlus, millest suure osa moodustab puidutööstus.
"Oleme teinud ka pikemaid prognoose ka aasta lõpuni, et mis see kriis meie jaoks tähendab. Tarbimise langust me näeme üheksa protsendi ulatuses, kuni maikuu lõpuni. Pärast seda, suvekuudel, me näeme, et langus on kuskil kuus protsenti tavapärasega võrreldes. Sügisest võiks hakata toimuma stabiliseerumine, taastumine," rääkis Treial.
Ka sügiseks prognoosib Elektrilevi siiski kolmeprotsendist langust võrreldes tavapärase aastaga, märkis Treial.
Tarbimise madalseis ja valitsuse elektriaktsiisi puudutav otsus lubavad loota soodsamat elektri hinda.
Toimetaja: Marko Tooming