Euribor hakkas tõusma, kuid üle nulli veel ei kerki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa pankade vaheline rahalaenamise intressimäär ehk euribor on kriisisituatsioonis kiirelt kasvama hakanud. Suur hulk sellega seotud laene võtnud eraisikuid ja ettevõtjaid siiski esialgu väga mures olema ei pea, sest tõenäosus euribori väga kõrgele tõusmiseks on väike.

Kuue kuu euribor on püsinud negatiivsel tasemel 2015. aastast saati. Seejuures möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses langes see ülimadalale, lähenedes -0,5 protsendile. Viimase kuuga on seis muutunud. Euribor on kasvanud -0,18 protsendini.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on euribor praegu umbes samal tasemel, nagu oli neli aastat tagasi.

"Paljuski on põhjuseks see, et vaatamata, et Euroopa keskpank ja ka teised keskpangad tegelikult on majandusse lisanud väga suure hulga raha ja on lisamas veel, siis tegelikult ei ole see praegu piisav, et sellist likviidsuse probleemi kõrvaldada," lausus Mertsina.

Eesti Panga hinnangul on euribori tõusu taga ka see, et pankadel on võimalik odavat raha leida ka muudel viisidel ning intressi langetusootus.

Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juhataja Peeter Luikmel ütles, et pigem usuti, et lahendus on intressi langetamine. "Aga keskpank ja ka finantssektori osalised negatiivsetest intressimäärades liiga palju ei võida. Tegelikult ei võida ka ettevõtjad, kelle laenuintress on reeglina ikkagi, kui ta on euriboriga seotud, nulliga piiratud," lausus Luikmel.

Luikmel ütles, et tema hinnangul positiivset euribori tänavu siiski ei näe.

"Üldiselt turu intressimäärad, euribor, ei lähe väga kaugele keskpanga intressimäärast, mis on praegu null," ütles Mertsina.

Samas ka madal euribor ei tähenda, et ettevõtted raha laenaksid.

Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas märkis, et tuleviku ebamäärasus ei julgusta praegu laenama.

"Täna me ikkagi ei tea, mida homne päev teeb, kaua see kriis kestab, millal piirangud maha lähevad, mis sektorid võidavad, mis kaotavad. Vaadates neid tühjasid kaadreid Euroopa pealinnadest, sa näed seal ümber hooneid, kohvikuid, mis on täna täiesti suletud, nendel kõigil on ju mingid finantskohustused, mida ei suudeta tänasel hetkel teenindada," rääkis Arakas.

Samas ei pea keegi tõenäoliseks, et mõni oluline pank võiks kriisi tõttu turult kaduda.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: