Teadur: oleme viiruse leviku suuna osas piiri peal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586863440000 | amCalendar}}

Ehkki koroonaviirusesse nakatumiste arv näitab stabiliseerumist, ei saa veel öelda, kuhu suunas edasine areng läheb, ütles valitsust nõustava teadlaste uurimisrühma liige, KBFI vanemteadur Mario Kadastik.

"Me oleme praegu täpselt sellises olukorras, kus me ei saa veel öelda, kas meil on alanud langus või on stabiilne tase või kerge kasv. Erinevates regioonides on see erinev, aga oleme neis kõigis nakatumiskoefitsiendiga ühe ümber, ehk siis lähiajal on lootust, et suudame selle piisavalt ära eristada, et mis suunas trend on," rääkis Kadastik Vikerraadio saates "Uudis +".

Kadastiku sõnul oli Eestis enne eriolukorra kehtestamist päris kiire nakatumiste kasv - mitte küll nii kiires tempos kui teiste riikide andmete põhjal võis prognoosida, aga siiski suhteliselt kiire. Ning ka pärast eriolukorra kehtestamist oli kasv endiselt kõikjal selgelt olemas, ehkki aeglustunud tempos.

"Nüüd viiimaste meetmetega tundub, et on mõningast lootust. Ehk et kasv on veelgi aeglustunud," rääkis ta.

Kadastik selgitas, et teadlaste töörühm kasutab oma töös haiglassepöördumiste arvusid, kuna positiivsete proovide arv oleneb väga palju testide arvust. "Seetõttu vaatame haiglasse jõudjaid, kuna see on kindlam näitaja, sest inimene üldjuhul haiglasse ei pöördu, kui tal ei ole tõsiseid tervisehädasid. Ja seda saab natuke paremini modelleerida," rääkis ta.

Tema sõnul võibki ennustada, et ehkki nakatumiskoefitsient on praegu 0,8-0,9, siis mõnes piirkonnas ennustab mudel veel nädala jagu haigestumiste kasvu.

"Praegu isegi pigem kerge languse suunas oleva koefitseiendi juures ennustab mudel kerget haiglasse pöördumiste kasvu. Ehk et meil oleks vaja väga selgelt näha, et see jõuaks aktiivse kasvu kõverast välja. Praeguste andmete kohaselt nädala pärast peaksime saama kindlalt väita, et meil enam aktiivset haiglastpöördumiste kasvu ei toimu," rääkis teadlane.

Samas rõhutas Kadastik, et tuleb arvestada sellega, et niipea, kui riik hakkab meetmeid leevendama, hakkab nakatumine uuesti kasvama. "Seepärast oleks vaja mõelda sellele, et me väljumisel nakatumiskoefitsienti uuesti üles ei viiks: mis moel ja kuidas väljuda, mis esimesed ja mis viimased meetmed väljumisel," rääkis ta.

"Praegu on kõige esimene ja oluline faas, kuidas saada epideemia pidama ja siis mõelda, kuidas meetmeid leevendada, jälgides, et koefitsient püsiks alla ühe," rõhutas Kadastik.

Kadastik rääkis ka, et kui uute nakatumiste koefitsient langeb 0,9-0,95 juurde, siis ikkagi tuleks uusi haigeid arvestataval määral järgmised kuus kuud. Kui koefitsient langeb aga 0,5 juurde, siis ei lisanduks aga juba nädala või kahe pärast enam oluliselt uusi nakatunuid.

"Aga vähemalt on positiivne, et meetmed on töötanud, me ei ole niisama kodus istunud. See on aidanud meie meditsiinisüsteemil paremini hakkama saada. Kui hakkaksime nüüd aga liiga kiirelt karantiinimeetmeid leevendama, siis võiksime samasse olukorda tagasi pöörduda ja siis oleksime nagu niisama kodus istunud," märkis Kadastik.

Märtsi teises pooles tehtud mudelis prognoosis sama teadlaste rühm viirusepuhangu tipuks 20. aprilli. Nende kõige optimistlikum stsenaarium pakkus tollal intensiivravi vajavate inimeste hulgaks 230 ning kõige halvem stsenaarium, kus meetmed oleksid nõrgad, lausa 963 inimest. Tegelikult oli 14. aprillil Eestis intensiivravil kokku 11 inimest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: